Tudeng pakub Sõrve säärele matkakeskust (8)

Ühes sõrulaste ja Saaremaa vallaga üritavad Eesti kunstiakadeemia arhitektuuritudengid praegu suuresti vaikelus tukkuval Sõrve säärel elukvaliteeti tõsta.

Kui Sõrves elu käima tõmmata aitavad tudengite ideed peavad n-ö lõppvormis olema detsembris, siis esimesed neist on nõus oma mõtteid juba jagama.

Eliisabet Sarv, kes on Saaremaal üksjagu suvitanud – ehkki peamiselt hoopis Murika kandis –, on Sõrve sattunud kaks korda elus ja üks neist kordadest oligi ekskursioon kõnealuse projektiga seoses. “Mulle meeldib sealne loodus, vaikus ja merega ümbritsetud üksildus, samuti jäi ekskursioonil kohatud inimestest väga hea mulje – nad näisid tegusad ja rõõmsad,” tõdes Sarv.

Ülesanne oli tema jaoks aga alguses väga keeruline. “Ma ei tunne Sõrvet kuigi hästi – peaaegu üldse mitte,” tunnistas ta. Nõnda tuli vastused leida küsimustele, milline võiks olla see Sõrve helge tulevik, kas eesmärgiks seada nt rahvaarvu tõstmine, turismi arendamine või looduse säilitamine.

Üsna lihtne on kirja panna strateegiaid, kuidas arendada turismi ja tõsta rahvaarvu, kuid kuidas need Sõrves toimima hakkaksid, arutles arhitektuuritudeng. “Tegu on kohaga, kuhu tullakse rahu ja loodust nautima ja seega võib lärmakas rahvahulk minema peletada need, kes seal siiani on käinud,” arvas ta.

Eliisabet Sarv tõdes, et tema poole oli pöördutud ideede otsinguil ja sellele tuginedes hakkasid nad siiski koos grupikaaslase Margarethaga midagi kirja panema. “Meie visioon “Omanäoline Sõrve – Sõrve kui omanäolise paiga pidev ja paindlik areng seal tegutsejate aktiivsuse tõstmise läbi” saigi peamiselt üles ehitatud sellele, et kohalikud elanikud, suvitajad ja kes veel seal tegutsemise vastu huvi tunnevad, peaksid olema need, kes lõpliku visiooni kokku panevad,” kõneles Sarv.

Eliisabeti ja Margaretha üks idee oli näiteks luua poolsaarele matkaradade võrgustik, mis mitmest punktist bussiga ühendatud, et tekiks rohkem võimalusi Sõrves ka autota aega veeta. “Edasi tuli visioon viia ruumi ning tulemiks pidi olema avalik hoone, mahult meie õppekavaga haakuv (minimaalselt kaks korrust ja umbes 500 m2) ning peab asuma Sõrve säärel või selle lähiümbruses,” rääkis Eliisabet.

Siinkohal tuli võtta eelduseks, et sellist hoonet on vaja, ja omalt poolt välja mõelda, mis funktsioone see täitma peaks. “Natuke tuginedes eelnevalt koostatud visioonile, plaanin oma hoonet matkakeskusena, kus saaks erinevaid üritusi ja ettevõtmisi korraldada, suurema grupiga vihmavarjus keha kinnitada, vajadusel ka ööbida, pesta ja jalgratast laenutada,” avaldas ta.

Saarte Hääl kirjutas Sõrves elu käima tõmbamise plaanist lähemalt mõni nädal tagasi. Kaasatud on ka Saaremaa vallavalitsus, kes tahabki ühe tudengite väljapakutud idee päriselt teoks teha. Sel nädalal otsustas vald muu hulgas toetada Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 3. kursuse tegevust Sõrve poolsaare ruumilise arengu visioneerimisel Sõrve kogukonna ja piirkonna elukvaliteedi tõstmiseks valla eelarvest 1500 euroga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 072 korda, sh täna 1)