KINNISVARA: Valva oma kodu, kuid naabrit ära piilu (3)

TÖÖTAB, EI TÖÖTA: Ahti Kuusk demonstreerib spetsiaalset suitsuballooni, millega saab testida suitsuandurite korrasolekut.
MAANUS MASING

Tänapäevastest turvasüsteemidest kasutavad saarlased enim tulekahjualarme, kuid järjest enam paigaldatakse ka valvekaameraid ja muid jälgimisseadmeid.

Kõik algab riskide hindamisest. Kui võtad laenu, siis nõutakse sellega soetatava kinnisvara kindlustamist. Aga mis on kindlustus? Kahjude tagantjärele hüvitamine. Märku andev turvasüsteem on aga kahjusid ennetav lahendus.

Seadus nõuab juba täna eluruumides vähemalt ühe suitsuanduri olemasolu. Aga see on ennekõike elude päästmiseks. Kui me läheme sammu edasi, siis räägime lahendustest, kus inimene saab kas mobiilile, meilile või turvafirma juhtimiskeskusse teate, et hoones on mingi ohtlik olukord.

Turvafirma Securitas Eesti AS riskijuht Ahti Kuusk nendib, et Saaremaal inimene varga pärast nii väga ei muretse, tema esimene mure on tulerisk. Ja elu näitab, et juhtuda võib igaühel. Kuusk toob näite omaenda kodust, kus toas läks midagi pliidil kõrbema, ise toimetas ta aga eemal õues. Tänu sellele, et tema elamine on turvafirma valve all, tuli õigeaegselt teade ja kahju õnnestus ära hoida.

Internet annab võimaluse

Tänapäevased valvesüsteemid on väga suure kasutusmugavusega. Neid saab interneti kaudu juhtida nii arvutist kui ka mobiiltelefonist. Kuuse sõnul kasutatakse aina rohkem ka turvafirmade teenuseid, näiteks kui inimesed lähevad pikemalt kodust ära või kusagile reisile. “Sellest on ju vähe abi, kui ma näen, et süsteem piiksub. Kohale ei saa ma ikka minna,” lausus Kuusk.

Sellistel juhtudel võib lisaks turvafirma teenusele kasutada ka videovalveäppi, mis tähendab loomulikult juba kaamera või kaamerate olemasolu. Videopilt on võimalik saata ka turvaettevõtte juhtimiskeskusse, aga sel juhul on inimeste privaatsuse säilitamiseks tegu üksnes objekti välisvaatega.

Keskustest kaugemal asuvate kohtade puhul on Kuuse sõnul viimane lahendus eriti hea, sest ohtliku olukorra puhul on võimalik väga täpselt reageerida. “On siis keegi kangiga maja ukse kallal või tuleb kusagilt suitsu – kohale saadetakse vajadusel kas politsei või ka päästjad,” selgitas ta.

Tehnoloogias on paarikümne aasta jooksul toimunud väga suur hüpe. Lisaks n-ö klassikalistele turvasüsteemidele on inimesel tänapäeval võimalik mõistliku hinna eest ka ise täiesti korralik süsteem soetada, paigaldada ja turvafirmast tellida ainult reageerimisteenus.

Praegu on Kuuse sõnul populaarsed uut tüüpi valvekeskused, mille külge saab ühendada temperatuuri-, suitsu-, vingugaasi-, veelekkeandurid. Selliste süsteemide vastu on suur huvi korteriühistutel.

Ära naabrit niisama passi

Jälgimissüsteemide puhul on järjest teravam teema privaatsus. “Ma soovitan kõigil, kes tahavad ise mõne valvesüsteemi üles panna, läbi lugeda andmekaitseinspektsiooni kodulehel olevad materjalid, sealhulgas videovalvesüsteemide kasutamise juhend,” rääkis Kuusk. “Põhiküsimus on, miks jälgimisseade üles pannakse. Ja kui kaamerapilt haarab ka naabri aeda, siis tuleb see kindlasti naabriga kooskõlastada,” lisas ta. Kui kaamerad on seatud nii, et need katavad vaid omaniku kinnistut, pole probleemi. Paha ei teeks ka üles panna silt, et territooriumil on videovalve.

Valveseadmete turvalisuse ja sissemurdmiskindluse kohta ütles Kuusk, et teadlik inimene saab oma süsteeme üsna hästi kaitsta, kuid päris häkkimiskindel ei ole ükski süsteem. Elementaarseid turvavõtteid peaks aga suutma kasutada igaüks, kes mingi valvekomplekti soetab – kasvõi tehase poolt seatud turvakoodi (tavaliselt neli nulli) ära muutes.

“Kui inimene tahab videopilti mobiili kaudu vaadata, siis tuleb kindlasti seda paroolidega kaitsta ja lihtsamate seadmete puhul pilti parem internetti üldse mitte panna,” lausus Kuusk. Ta lisas, et küsimus pole ühes või teises kaameras, vaid selles, kas ta on ilmavõrku ühendatud. Sisevõrgus ei ole olulist vahet.

Kas tehnoloogiale on tänapäeval üldse alternatiivi? Klassikalise valvuri saab ära osta rahaga, kurja koera mõnusa vorstijupiga. Kuusk nentis, et tehnoloogia areneb ja valveseadmed saab tänapäeval kätte täiesti jõukohase hinnaga. Aga valik tuleb teha mõistlik ja paigaldada ikkagi selline tehnika, mida tõesti vaja on. Ei ole mõtet niisama Pentagoni ehitada, muigas Kuusk.

Tema soovituse järgi peaks eluasemed olema varustatud vähemasti suitsu- ja vingugaasianduritega, mille signaal jõuab ka inimese mobiilile. Ja kui andurid juba olemas on, siis tasuks majas või korteris leida koht ka tulekustutile.


Jüri Aljas

KOMMENTAAR
Igaüks saab hakkama

Järelturu korterites ja elamutes on valvesüsteemide olemasolu üldiselt marginaalne. Rohkem on valveseadmeid suvilates. Harjumus oma vara valvata on pigem mandriinimestel, saarlased on selles osas muretumad. Kuniks midagi juhtub.

Jah, siin-seal võib majadel vanast järjest akna küljes olla isegi mingi kleeps, et valvab see või teine turvafirma, aga sageli on need pärit 1990. aastatest, mil meie üldine turvalisus oli veidi erinev. Tänapäeval korteritesse ja majadesse sissemurdmistest ja rüüstamistest õnneks peaaegu ei kuulegi. Kaubandus- ja müügipinnad on reeglina valve all, kuid tavakontorid mitte. Seal, kus on tavaline kontoritehnika à la printer, kohvimasin ja puudub sularahakäive, neid ka väga ei valvata. Selline vara ei ole võimaliku varga jaoks atraktiivne. Kunagi oli kontoritehnika kallis, aga tänapäeval sellel järelturgu ju pole.

Praegu on olukord niisugune, et kui sul on internetiühendus ja sa natukenegi tehnikast jagad, siis on võimalik endale koju või kuhu tahes paigutada lihtne komplekt, mis võimaldab valvata ja jälgida. Mul on tuttav, kes töötab Soomes. Kui ma tema õue peale satun, siis ikka lehvitan talle. Kaamerasse. Tal on liikumisanduritega süsteem, mis viib online-pildi üle lahe.

Mina ise olen reageerinud oma naabrimehe valvesüsteemi häiretele. Teinekord ta helistab ja küsib, kas ma olen kodus ja saaksin korra üle aia vaadata, et tal on süsteemil häire peal. Ja kui mind pole, siis saadab turvafirma.

Tehnika on arenenud ja odavamaks muutunud ning see annab inimestele ka oma vara valvamiseks suuremad võimalused. Ma olin ise paarkümmend aastat tagasi turvafirmas müügimees, mäletan väga hästi neid seadmeid, mis siis olid ja kui palju need maksid. Tänapäeval on need mitu korda odavamad ja valvesüsteemid ei ole enam üksnes jõukate inimeste lõbu.

Üsna palju kasutatakse ennetava meetmena ka kaameramulaaže. Kui lindude peletamiseks paned aeda hernehirmutise, siis pättide vastu aitab just selline kümneeurone mulaaž. See tuleb paigaldada nii, et seda lähedalt uurida ei saaks ja eemalt paistab nagu päris. Kunagi oli ühes külas probleem ühiste jäätmekonteineritega. Küll topiti olmeprügi pakendikonteineritesse, küll prügistati konteinerite ümbrust. Üks nupumees võttis kätte ja pani konteinerite juurde puu otsa kaameramulaaži ja prügikastide kõrvale sildi “Videovalve”. Mis juhtus? Külainimestest said üleöö kõige ontlikumad prügikäitlejad. Panid viisakalt oma jäätmed õigesse kohta ja lehvitasid ka veel kaamera poole.

Jüri Aljas, Domus Kinnisvara maakler

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 019 korda, sh täna 1)