Sellest hooajast suureneb Saaremaal 126 kilomeetri võrra nende teede hulk, millele hakkavad kehtima kõrgemad hooldetasemed.
Maanteeameti Lääne regiooni hooldusvaldkonna juht Hannes Vaidla (pildil) ütles, et lumetõrjel võib pingutada palju tahad, aga füüsikareeglite vastu ei saa.
“Võime panna soola neli korda rohkem, aga kui liiklust teel ei ole, siis libedustõrje toimima ei hakka. Teel peab sõitma ööpäevas vähemalt 250 autot, siis hakkab mahapuistatud kloriid tööle,” selgitas ta.
Aasta tagasi määrati talvine tase 2 ehk tee puhastamine libedusest 8 ja lumest 12 tunni jooksul teelõikudele, kus keskmine liiklussagedus on 500 autot ööpäevas. See tähendab regulaarset libedustõrjet ning enamasti on sõidujäljed lume- ja jäävabad. Kuid edaspidi algab talvine tase 2 juba alates liiklussagedusest 250 autot ööpäevas. Saaremaal suureneb selle taseme teede hulk 53 km kilomeetri võrra.
Sel talvel algab talvine tase 3 ehk tee puhastamine pärast lumesaju lõppu viie ja libedustõrje nelja tunni jooksul teelõikudel alates keskmisest liiklussagedusest 1500 autot ööpäevas ning Saaremaal suureneb selle taseme teede hulk 73 km võrra. Kõige kõrgema tasemega teede 3+ tase algab liiklussagedusest 3000 autot ööpäevas, kuid sellist taset ei saavuta Saaremaal ka Kuivastu–Kuressaare maanteel, sest öösel langeb sõiduintensiivsus märgatavalt.
Saare maakonnas on talihooldele eraldatud 0,8 miljonit eurot ja võrreldes eelneva talvega on see suurenenud 0,15 miljonit eurot. Hooldetöid hakkavad tegema kümme täisvarustuses (puistur, sahad jne) hooldeautot, üheksa traktorit ja viis teehöövlit.
Maanteeamet soovitab juhtidel võimalusel kasutada ka uuenenud portaali Tark tee, kus teel olevate ohtude ja oluliste takistuste info jõuab peagi kaardile nii häirekeskusest (liiklusõnnetused) kui ka liiklejatelt maanteeinfo numbri 1510 kaudu.
Lisaks on sellest talvest mobiilse Waze’i kasutajatele nähtavad tööd tegevad hooldeautod, mis asuvad liiklejast kuni 1 km raadiuses.
Hannes Vaidla tuletab liiklejatele meelde, et kuigi maanteeamet ja teehooldajad annavad endast parima, võib talvel teedel olla ikkagi lund ja libedust. Muutlike ilmaolude korral, nagu viimastel talvedel tavaks on saanud, muutub teede hooldamine keerukamaks, kuna ilma mõju teedele ei ole alati ette prognoositav.
Loading ...
![Kuressaare haigla endised töötajad kohtusid reedel haigla kohvikus, et meenutada möödunut, uudistada maja ja süüa koos kringlit. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″] MAANUS MASING (Vaadatud 3 052 korda, sh täna 92)](https://www.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2018/12/0O9A8000-36x36.jpg "GALERII: Haigla staažikad töötajad meenutasid möödanikku"){kind=small}
Kui üle 1 cm lund maha sajab, siis on ju linnas koheselt paanika.
Ainus tänav, mis “normaaltingimustes” puhtaks saab on ju ainult Tallinna tänav. Kui peaks toimuma mingi talvetorm või tuisk, siis juhtub sedasi, et tööinimestel saab enne tööpäev läbi, kui nad oma väiketänavatel olevatest hoovidest välja saavad, sest mitte keegi neid ju puhtaks ei lükka.
Seega, saame näha seda taseme tõusu.
Volli. Sa hakkad “pehmoks” muutuma kui tuled kurtma selleüle, et lumetormiga ei saa tööle hommikul. 80ndatel-90ndatel olid inimesed ikka kohusetundlikumad ja oskasid autoga sõita ka siis kui ei olnud meil ei talverehve ega jeepusi. Lapsed läksid kooli ja enamus papasi-mammasi tööle ikka jala. Nüüd ei suuda inimene isegi poodi (kuhu on 600m ) jala minna. Mäletan kui abikaasaga sõitsime oma sapikaga hommikul tööle 15km mööda teid kus polnud keegi lundlükanud ja ainsateks teemärkideks olid kiviaiad ja liiklusmärkide postid. Lumi käis vahepeal üle kapoti aga ikka sai mindud. 8.30 pidid ju linnas “tööpostil” olema.
Me hädaldame liiga palju oma riigipoolt tegemata kohustuste pärast aga tegelikke süüdlasi valime etteotsa ikka ja jälle edasi.
Pole viga. Tuleks rohkem lund ja külma oleks vähem pigisi, süsisi, murjameid ja kaltspäid meil siin. Õigeid talvesi pole nagunii.
Jah ja mitu tuhat aastat tagasi elati koobastes, ilma elektri ja wifita, et siin kommenteerida saaks. Inimesed lasid oma fekaalid puu taha.
Kas läheme asja juurde tagasi?
Point ei ole selles, mis oli “vanasti” ja mis nüüd. Point on selles, et lumekoristusfirmadele on ju töötasu välja mõistetud aga selleväärilist tööd ei ole mitte kunagi paista. Esimene lumi, olgugi, et tema viimasel ajal seal jaanuari lõpus alles tuleb, on endiselt ootamatu ja paaniline. Nagu konkureerivas ajalehes üks kirjutas, et hommikul tuleb ise tee sisse sõita ja õhtul sõidetakse mööda rööpaid tagasi.
See ei ole see, millega leppima peaksime, sest vanasti käis asi nii.
Olen sinuga täiesti ühel meelel. Raha vastuvõtmas on kõik suured otsustajad ja ülemused aga seda mida neilt vastuoodatakse seda ei paista olevat. Samuti tuleb kauaoodatud talv ja alati ootamatult.
Maal lükatakse kõrvalteed lahti lõunaks,kui sedagi. Ometi on need riigiteed. Aga maainimesed käivad linnas tööl ja sõidavad läbi hangede või maantee postide järgi. On olnud olukord,kus jäigi tööle minemata,kuna teehöövel tuli pool neli päeval..
Siis on hästi, kui maal kõrvalteed lõunaks puhtaks saavad.
Alles selle aasta jaanuaris oli olukord, kus kell kaks päeval sõitsid autod Smuuli tänaval nagu lumesaanid. :)
Kas see tähendab nüüd ka seda, et suure lumesaju korral lumetõrjet ka Kuivastu maanteele hommikul enne kella poole 9 loota on?