Vald hakkab veerand miljoni eest töötuid noori otsima (20)

Umbes 384 noore mitteametlikult töötu ja mitteõppiva inimese leidmiseks ja tööle suunamiseks kavatseb Saaremaa vallavalitsus panustada kuni 250 000 eurot riigi ja vallaeelarve raha.

TULE SAARELE SA! Saaremaal pakutavat tutvustas messil ka Saaremaa Hotelli juht Ulvi Lehtsalu. Foto: Kati Aus

Ulvi Lehtsalu

“Paraku on selle numbri sees ka noored, kes on läinud elama, õppima või tööle välisriiki ning rahvastikuregistris see ei kajastu,” tunnistas Saarte Häälele projekti “Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine” (NGTS) vedav Ulvi Lehtsalu.

Saare- ja Muhumaal oli oktoobri lõpu seisuga 495 ametlikult töötut, neist 16–24 aasta vanuseid noormehi ja neide 60. Kui lisada vallavalitsuse nimetatud 384, on noori töötuid kokku 444.

Seega vallavalitsus ei tea, kui palju on Saaremaal 16–26-aastaseid inimesi, kes vastavad NGTS-i projekti tingimustele ehk koduseinte vahel aega surnuks löövad. Et saada valla abi, ei tohi noor töötada, olla ametlikult töötu, õppida, tegeleda äriga, olla vanglas, kaitseväes või väikelapsega kodus.

Projekti mõte on ametnike keeli “disainida teenused” nende, seni Saaremaa jaoks tööjõuna kadunud inimeste ülesotsimiseks ja tööle- või kooli panemiseks ehk siis muul moel aktiivselt ühiskonda kaasamiseks.

Süsteemsed tegevused

“Iga noor on väärtus ja me saame neid märgata, toetada ja pakkuda abi – saame luua süsteemseid tegevusi, mis aitavad leida erinevaid lahendusi,” kinnitas Ulvi Lehtsalu.

Abivallavanem Kairit Lindmäe sõnas, et Saaremaal võiks panustada kuni 250 000 eurot, millest vallavalitsuse omaosalus on 15% ehk 37 500 eurot.

Lindmäe täpsustas, et projekti sisu hakatakse kokku kirjutama detsembris ja koostööettepanek on tehtud Kuressaare gümnaasiumi koolituskeskusele Osilia.

Abivallavanem märkis, et sotsiaalministeeriumi veetava projekti ettevalmistused algasid juba mais. Tema sõnul on see olnud väga suur töö, kuna meil on erisus võrreldes teiste maakondadega ja saarlastele on oluline olla pigem arenduste juures, kui võtta üle teiste kogemusi.

“Meil on veega piiratud maakond, mis on oluliselt teine kogemus kui mandril,” selgitas Kairit Lindmäe. “Kui täna muretseme, et noored liiguvad maakonnast välja, siis on meile iga mitteaktiivne noor väga oluline.”

Tõepoolest, ettevõtjad räägivad kui ühest suust, et saarel on keeruline head ja stabiilset tööjõudu leida. Töötukassa statistika kinnitab seda. Meie töötute protsent 3,1 on hetkel Eesti madalaim. Täna otsitakse töötukassa vahendusel Saaremaal töötajat 69 vakantsele töökohale (vt lk 6).

Noor tahab palka

Saarte Hääle kiirküsitlus ettevõtjate hulgas andis tööjõu­nappuse ühe võtmepõhjusena noorte kõrgendatud palgasoovi. Nad irvitavad, kui rääkida, et kassapidajana saaks mõnda Saaremaa kauplusse tööle sisuliselt järgmisel päeval. Kaubanduses ei ole 500–600-eurone brutopalk haruldane ja leedulaste poekett impordib Kuressaare kauplusse tööle vene rahvusest neide Ida-Virumaalt. Ukraina ehitajateta oleks kesklinnas aga veelgi vähem valmis jõutud.

Saaremaa noor ütleb, et alla 1000-eurose palga pakkumine aastal 2018 on mõnitamine.

Seega, miks usub vallavalitsus, et tööturu jaoks “kadunud” noori peaks huvitama mõni järjekordne koolitus või juhtumikorraldus?

Kairit Lindmäe: “Meil on võimalus disainida koostöös Osiliaga uusi ja just noortele vajalikke/sobivaid teenuseid, kes ei panusta ühiskonda ega ole aktiivsed. Praktika on näidanud, et olemasolevad võimalused ei ole piisavad. Siin ei ole kindlasti mitte ainult koolitustega tegemist. Osiliaga teeb koostööd meie projektijuht, et disainida teenuseid, mis on vajalikud. Need ei pruugi olla ainult koolitused. Sisend tuleb sihtgrupi vajadustest.”


KOMMENTAAR
1000-eurone palk ei ole võluvits

Töötaja palk sõltub tema oskustest ja kvalifikatsioonist. Tasu töö eest ei saa ükski tööandja maksta lihtsalt seetõttu, et töötaja on noor või vana vms.

Töötasu sõltub sellest, mida inimesel on tööandjale pakkuda. Ilma kvalifikatsioonita, oskusteta inimene saab ja jääbki saama väiksemat tasu. Minu hinnangul ei too noori ega kedagi teist saarele tagasi üksnes palganumber, olulised on ka muud hüved ja võimalused, mida pakutakse.

Täna saan tõdeda, et inimesi tuleb Saaremaale tagasi juba igas vanuses, aga kahjuks ei räägita neist väga palju. Aga väga kurb see olukord ei ole ja ma ei saa nõustuda sellega, et 1000 eurot või suurem palk toob kellegi saarele.

Kairit Lindmäe, abivallavanem

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 307 korda, sh täna 1)