Uuring: sild on laevaühendusest odavam (28)

Maanteeameti tellitud analüüs kinnitab varasema uuringu tulemust, mille kohaselt on Suure väina sillaühendus märkimisväärselt odavam kui parvlaevaliiklus.

AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors töö ajakohastas WSP Finlandi poolt 2011. aastal koostatud “Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava”. Tuginedes nimetatud uuringule, viidi läbi püsiühenduse kolme alternatiivi uuendatud andmetega sotsiaalmajanduslik ja finantsanalüüs.

Vaatluse all olid lõunapoolne sild, põhjapoolne sild ning tunnel, mille tehnilised lahendused, investeerimiskulud ja hoolduskulud tuginesid täielikult eelmises uuringus esitatud lahendustele. Muu hulgas lähtuti eeldustest, et sild lõunapoolsel trassil maksab 265, sild põhjapoolsel trassil 397 ja tunnel 421 miljonit eurot.

Sotsiaalmajanduslik analüüs viidi läbi, võrreldes kolme alternatiivi olemasoleva parvlaevaühendusega, võttes arvesse lisanduvat liiklusvoogu, mõju tarbijale, operaatorile, riigile, keskkonnasaastele, liiklusõnnetustele ning investeeringu- ja hoolduskuludele. Võimalikke keskkonnamõjusid ja piiranguid analüüs ei käsitle.

Finantsanalüüsi tulemusel on kõige kasulikum ehitada lõunapoolne sild, mis on ühtlasi ka sotsiaalmajanduslikult kõige tasuvam ning finantseerida tuleks seda riigi laenu või võlakirjadega. Kaalumisel oli ka projekti finantseerimine riigieelarve tuludest ning avaliku ja erasektori koostöö (PPP), kusjuures viimane variant on kõige kallim.

Lisaks otsesele rahalisele efektile avaldaks mõju ka ületusaja ja ooteaja lühenemine. Parvlaeva puhul kulub sõidukil ületuseks ja ooteajaks analüüsi kohaselt kokku tund aega, lõunapoolse silla puhul on ületusaeg kümme minutit, põhjapoolsel sillal kuus minutit ja tunnelil 16 minutit.

Raivo Hein.

Veel selle aasta juunis valitsuse tegevusse seoses silla rajamisega väga skeptiliselt suhtunud ettevõtja Raivo Hein (pildil) oli eile tunduvalt optimistlikum ja nentis, et uuring tekitas temas positiivseid mõtteid.

“Vana uuringu update ju näitab, et pikas perspektiivis on parvlaevaliiklus kaks korda kallim kui sild. Siin ei saa olla muud varianti, kui riigi otsus sild valmis ehitada. Finantseerimiseks saaks kasutada kas siis mingit sihtotstarbelist taristuvõlakirja, millele Euroopast väga lihtsalt finantseeringu saaks, või siis PPP ehk kontsessiooni varianti, mis on riigi jaoks küll väheke ebasoodsam, kuid sel juhul saaks sild ruttu valmis,” rääkis Hein.

Hein täpsustas sealjuures, et tema eesmärk ei ole kindlasti sillakontsessioon endale saada, vaid et sild ise valmis saaks. “Pole tähtis, kes on kontsessionäär või kas riik otsustab asja lahendada võlakirjadega. Mulle sobivad mõlemad variandid. Ja usun, et saareelanikele ja mandrirahvale samamoodi,” sõnas ta.

Hein nentis, et kohe homme vaevalt midagi juhtuma hakkab. “Kuna valitsus on ka praegu natuke peataolekus oma jooksvate muredega ja valimised on tulemas, siis lähiajal see valitsuskabinetti vaevalt jõuab. Aga äkki uus valitsus võtab selle ette,” lausus ta.


Võib ajada eelarve liigsesse defitsiiti

Saaremaa parvlaevaühenduse kadumise täpset mõju ei ole võimalik hinnata, kuna selleks ajaks kehtivad tingimused parvlaevade mahu osas on ebaselged ning riigi ja parvlaevaühenduse pakkuja vahelised lepingud võivad muutuda. TS Laevade sõnul suurenevad Hiiumaa parvlaevaühenduse kulud üldkulude võrra, mis ei ole olulisel määral erinev senistest kogukuludest, mistõttu püsiühenduse mõju Hiiumaa parvlaevaühenduse hinnale võib olla marginaalne.

Ületustasu peaks jääma tasemele, mis arvestab tarbija elatustaseme ja harjumustega ning mis katab projektiga seotud opereerimis- ja hoolduskulud. Ületustasu peaks jääma maksimaalselt tänasele hinnatasemele, mida korrigeeritakse THI-ga.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on 2028. aastal SKP ligikaudu 40,4 miljardit eurot, millest eelarvepuudujääk võib olla ligikaudu 202 miljonit eurot, mis ei kata ära püsiühenduse investeeringukulusid. Püsiühenduse alginvesteering riigieelarve tuludest või riigi laenu või võlakirjade müügiga jätaks eelarve eelneva tasakaalu tingimustes lubatust suuremasse defitsiiti. Riigieelarve ülejäägi tingimustes võib tulemus olla teine.

Allikas: “Saaremaa püsiühenduse finants- ja sotsiaalmajandusliku mõjuhinnangu ajakohastamine”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 558 korda, sh täna 2)