Reoveest saab kümneid kordi vähem elektrit kui hakkpuidust (9)

KÕRVALSAADUS: Ain Saaremäeli sõnul ei ole elektritootmine neile kunagi omaette eesmärk olnud.
Maanus Masing

Kuus aastat tagasi põhitegevuse kõrvalsaadusena elektrit tootma hakanud Kuressaare Soojuse ja Kuressaare Veevärgi tootmismahtude võrdluses jääb ülekaalukalt peale soojatootja.

Seni on Kuressaare Veevärk tootnud Kullimäe puhastusseadme jääkmuda töötlemise kõrvalsaadusena elektrit kõige enam 2015. aastal, mil võrku müüdi 327 688 kWh elektrienergiat. Veevärgi rekord jääb 30 korda alla soojatootja tootmismahule.  Arvestades, et selle aasta kümne kuuga on mudakäitluselt tulnud vaid 73 846 kWh, on see vahe veel oluliselt suurem.

AS-i Kuressaare Soojus juhatuse liige Jaan Mehik veevärgi alavääristamiseks aga põhjust ei näe, vaid peab kahe ettevõtte eesmärke ja tootmismahte täiesti erinevaiks. “Ei saa võrrelda võrreldamatut,  igaühte peab võrdlema oma kontekstis,” sõnas Mehik. Tema sõnul väärib jääkmuda kääritamisel tekkivast gaasist elektri tootmine igal juhul ainult kiitust. “Nende lähenemine on maailmatasemel ja mõistlik igal juhul, sest ilma selleta läheks ju gaas kõik keskkonda,” lisas ta.

Kullimäe reoveepuhasti jääkmuda töödeldakse mesofiilses kääritusmahutis ja tekkinud biogaas põletatakse elektri ja soojuse koostootmisjaamas. Soojusega köetakse kääritusmahutit ja sarnaselt Kuressaare Soojusega müüb ka veevärk kogu oma elektrienergia võrguettevõttele.

Kullimäe puhastusjaama juhataja Robert Mälk ütles, et kääritusmahutil põhineva tehnoloogia kasutamise peamine hüve seisneb linnakodanikes pahameelt tekitanud reoveehaisu kadumises. Elektri tootmine käib väikestviisi kogu asjaga kaasas. “Ega sellega rikkaks saa, seadmete hoolduskulud ja remondikulud katab enam-vähem ära,” nentis Mälk. AS-i Kuressaare Veevärk juhatuse liige Ain Saaremäel ütles, et elektritoodangu kõikumine aastate lõikes sõltub kääritamisel tekkiva gaasi kogusest, see aga omakorda tööprotsessi stabiilsusest. Näiteks mõjutavad tööprotsessi stabiilsust elektrikatkestused ja välistemperatuur.

Saaremäel tõi välja, et iga asula puhasti muda on erinev ja sõltub reoveest. Reovee koostis ripub omakorda ära inimtegevusest asulas. Elanike tarbimisharjumustes väga suuri erinevusi reeglina pole, küll aga võivad reovee koostist oluliselt mõjutada tootmisettevõtted. Saaremaa kontekstis erineb teistest asumitest kindlasti kõige enam Kuressaare, mille reovee reostuskoormust mõjutavad kõige rohkem liha- ja piimatööstus. Nende ettevõtete reovesi suurendab Kuressaares linna reovees orgaaniliste ainete sisaldust, võrreldes maakonna ülejäänud puhastitega. Väikeste asulate puhastid puhastavad põhiliselt olmereovett.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 987 korda, sh täna 1)