Perearstid: vajame aega ja tänapäevast IT-süsteemi (2)

“Kui arstil on võimalus patsiendiga viis minutit rohkem rääkida, selle asemel et arvutist infot otsida, hoiab see kokku keskmiselt 4,5 miljonit eurot aastas,” ütles Saaremaa juurtega perearst, Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller neljapäeval riigikogu ees, kus arutati ravijärjekordade lühendamise võimalusi.

Kui inimene otsustab õppida arstiks, on see pikk ja raske tee. Kogu õppimise aja jooksul sisendatakse meile, et meie töö on inimese heaks. Meie eesmärk on, et inimesel oleks hea olla ja et ta oleks õnnelik.

Meie, perearstid, püüame vaadata inimest kui tervikut ja alati lähtuda temast endast. Perearsti töö on väga põhjalik, aga patsiendi jaoks suhteliselt ajasäästlik, sest palju tööd teeb perearst ära juba enne, kui inimene tuleb: avab tema digiloo, vaatab ja otsib tema kohta andmeid. Sellest lähtuvalt saame suhteliselt kiiresti oma asjad aetud.

Oma ala tippspetsialistid

Sageli arvab inimene, et peab abi saamiseks jõudma eriarsti juurde, aga tegelikult saavad väga paljud probleemid lahenduse juba koduses tuttavas perearstikeskuses.

Perearstid teevad tänapäeval väga paljusid asju: nad oskavad teha ultraheli, röntgen­uuringuid. Me opereerime, isegi jälgime rasedusi, põhimõtteliselt oleme õppinud vastu võtma ka sünnitusi. Perearst ja pereõde on oma ala tippspetsialistid. Me teame, mida teeme ja kuidas olla inimesele kõige kasulikumad.

Ma olen töötanud ka EMO-s arstina. EMO arstid on suurepärased spetsialistid, aga nende eriala on hoopis teine. Nemad on selleks, et päästa inimese elu ja välistada ta tervise halvenemine. Perearst aga loob vundamendi tervisele, aitab ennetada. Kui inimese elu on päästetud, siis meie aitame tervist hoida ja säilitada.

Meie, perearstide suur mure on, et kvaliteetse teenuse osutamiseks on meie nimistud liiga suured. Samuti võtame endale üha enam ülesandeid.

Teadus ju areneb, meie võimalused arenevad, me õpime juurde. Meil ei jää aga aega inimese jaoks ja tema probleemi süvenemiseks, kuna järjekord ootab ukse taga. Patsient ei jõua meie juurde õigel ajal, sest nimistus on liiga palju inimesi.

Perearstinimistu piirsuurus on 2000 inimest, kuigi meie, perearstide hinnangul võiks neid olla 1600. Minul näiteks on 2200 patsienti, mis tähendab, et selle 600 inimese jagu on mu töö raskem. Ka mina tunnen end halvasti, kui avastan, et olen mõne patsiendi lihtsalt unustanud.

Meie töö peab olema terviklik, seal peab arvestama väga paljude asjadega. Seepärast peab meil olema aega ja head vahendid, et oma tööd hästi teha. Mida olemegi püüdnud riigilt küsida: et meil oleks võimalik töötada väiksema arvu patsientidega, aga kvaliteetsemalt. Eestis on praegu umbes 800 perearsti. Kindlasti tuleb hinnata, kui palju oleks vaja arste ja õdesid ning neid juurde koolitada. Vajame kindlasti juurde tugipersonali, assistenti – kedagi, kes aitaks praksist juhtida, hallata.

Samuti soovime suuremaid võimalusi patsiente uurida. Praegu saab rahastusi teatud fondi raames ja kui see raha saab otsa, olen ma mingi uuringu tegemiseks sunnitud suunama inimese edasi eriarsti juurde.

Vajame nüüdisaegset IT-süsteemi

Meie tarkvara võiks olla selline, mis aitab meil teha otsuseid. On küll plaanis luua otsustustugi, aga tarkvara, mille külge see peaks tulema, pärineb aastast 1997. Uus tarkvara on praktiliselt sama hull. Ja ehk polekski see perearstitarkvara nii oluline, kui meil oleks tänapäevane IT-süsteem, kuhu oleksid kaasatud ka patsiendid ise. Näiteks kui inimene ei ole juba peaaegu aasta käinud oma perearsti juures, tuleks talle teavitus: “Teil oleks vaja teha vereanalüüsid ja EKG. Kas te soovite aja kirja panna?”

Inimesele peavad olema kättesaadavad tema terviseandmed, ravimid, suhtlus arstiga või perearstikeskusega. See hoiab nii meie aega kokku kui ka inimeste aega kokku ja see loob inimesele võimaluse olla terve.

Arvutasime perearstide seltsis välja, et kui arstil on võimalus patsiendiga viis minutit rohkem rääkida, selle asemel et arvutist infot otsida, hoiab see kokku keskmiselt 4,5 miljonit eurot aastas.

Kindlasti peaks olema EMO-sse suunamisel eelnev selektsioon, mida saaks vabalt teha perearst, pereõde, miks mitte ka nõuandetelefon 1220. Meie perearstidega arvame, et perearstikeskusi kauem lahti hoida ei ole väga hea lahendus – see nõuab lisapersonali, lisarahastust.

Patsient ei oska alati oma tervist ise hinnata. Sellepärast peame looma niisuguse süsteemi, mis aitab patsiendil natuke lihtsamalt otsustada, kust ta abi saab. Siis lühenevad eriarstijärjekorrad ja eriarstiabi muutub kättesaadavamaks. Ning ka eriarstid ise tunnevad ennast paremini, tehes seda tööd, milleks nad on õppinud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 651 korda, sh täna 1)