ARVUDE KEELES: Kas vanasti olid ikka jõulud lumisemad? (1)

LUMESÕBRAD: Pikalt lumest hoidunud Olavi Antons ja esmakordselt lund näinud kass Mimmi on sellega rahul, et maa on valge. Seda pilti täiendab Johani talu tuledes kuusk.
Foto: RAUL VINNI

Sel nädalal mahasadanud esimene lumi tuli pigem hiljem, kui seda viimasel 61 aastal keskmiselt juhtunud on. Samuti lükkab pikk aegrida ümber arvamuse, nagu oleksid jõulud vanasti ikka valgemad olnud. Samamoodi nagu vanasti oli taevas sinisem ja muru rohelisem.

Saarte Hääl palus riigi ilmateenistusel teha väikese ülevaate sellest, millal on Saaremaal läbi aastate maha sadanud esimene lumi. Õigemini millal registreeriti esimene lumi Kesk-Saaremaal asuvas Uue-Lõve vaatlusjaamas. Loomulikult ei tähenda see näitaja, et lumi kohe maha jäigi või et oli väga lumerikas talv. Esimene lumi sulab tavaliselt ära ja talv võib kujuneda hoopiski Eestimaa tüüpiliseks aastaringselt kehvaks suusailmaks. Kuid on ka vastupidiseid näiteid.

Selgus, et esimese lume rekord jääb päris pika aja taha. 1968 sadas lumi maha koguni 6. oktoobril. Viinakuu lumesadu ongi pigem haruldus, seda on 61 aasta jooksul juhtunud vaid 12 korral. Kõige tavapärasemalt on lund oodata novembri teisel poolel, sel ajal on esimest lund sadanud 20 aastal. Eriti suur tõenäosus on esimese lume tulekuks ajavahemikus 17.–25. november. Veel täpsemaks minnes on suurim lootus 17.–18. novembril. Neil kahel kuupäeval on esimene lumi maha sadanud koguni kuuel aastal 61-st. Kolmel aastal on lumi maha tulnud 2., 17., 18. ja 21. novembril. Vaid ühel talvel polegi enne jaanuari lund sadanud ja aasta lõpp on tulnud musta maaga. See juhtus talvel 2011/2012.

Kindlasti on paljud rahul pigem siis, kui lund ei ole ja ilm ongi sügiseselt soe. Mustjalas Selgase külas elav Olavi Antons veetis aastad 2008–2017 nii, et ei näinud praktiliselt üldse lund. Nimelt elas ta Tenerife saarel, kus meie mõistes on igavene suvi. Vaid aastal 2013 käis ta talvel Saaremaal endale talu ostmas ja sattuski siia lumisel ajal. Antons tunnistab, et hakkas lõpuks lumest puudust tundma.

Ta meenutab, et kui ta 2013. aastal Saaremaale maja ostma tuli, tundus lumi pärast viit lumeta aastat väga ilus. “Sõitsin bussiga Riiast Pärnu poole ning kahel pool teed olid kuused lume all ja bussis oli soe ning ma vaatasin neid valge vaiba all tukkuvaid kuuski ja andsin endale aru, et see on ilus küll. Tõesti ilus,” räägib ta. Pärnus sai tema sõnul nalja, kui ta buss jõudis sinna varem ning ta avastas, et jõuab koguni varasema Kuressaare bussi peale. Kuid ühelt bussilt läbi lume teisele joostes sai ta aru, et jalas on tal vaid plätud. Tenerifel oli olnud ju +25. Samal nädalal oli Saaremaal nii palju lund, et Selgasel jäi ta koos maakleriga autoga lumme kinni ja külamehed pidid sõiduvahendi traktoriga välja tõmbama.

“Esimesed aastad ei tundnud talvest puudust. Ei tundnud jõuludestki. Siis hakkas kripeldama. Siis rohkem kripeldama. Ja siin ma nüüd olen,” räägib ta, miks ta sel talvel Saaremaale jäi. Antons muide sisustab oma talve ka sellega, et juhib Kadi raadios mälumängu “Saare Guugel”.

Jõuludeks valmistudes on tal juba Johani talu õues sirguvale kuusele lambikesedki peale pandud. Kuusega on tal üks kinnisidee ka. “Ma pean saama kuuske õues ehtida. Et ma ei sae kuuske maha selleks, et ta tasapisi närbudes toas okkaid ajaks ja siis ahjus või lõkkes lõpetaks,” räägib ta oma kiiksust. “Tahan, et kuusk saaks ka pärast kolmekuningapäeva edasi elada ja kasvada ja et ma saaks jõuluõhtul sinna alla jänestele ja kitsedele porknaid viia – nagu lasteraamatus. Ja seda olen ma nüüd saanud.”

Muide, Olavi Antons ise pole oma seltskonnas ainus, kes ammu lund näinud pole. Tenerife päritolu kass Mimm pole üldse varem lund näinud. “Üllatav on see, et ta ise õue küsib ja on mööda lund juba kõndinudki – veel kolm aastat tagasi pidas ta murugi liiga ohtlikuks,” naerab Antons.

Kui üks arvurida näitab seda, millal lumi on maha tulnud, siis teiseks hankis Külli Loodla riigi ilmateenistusest Saarte Häälele andmed, mis annavad vastuse küsimusele, kas vanasti olid jõulud ikka valgemad. Tõsi, 61 aastast pooltel ei olnud jõulud soositud, kuid võrdlusena on see hea ikkagi, ja nagunii tähistati jõule ka siis, kuigi salamahti.

Valged jõulud on olnud 37 aastal 61-st, seega on enamasti peetud valgeid jõule. Tõsi, mida pikema perioodi on maa must, seda enam kinnistub tunne, nagu jõulud polekski enam valged. Näiteks pole Uue-Lõvel jõululaupäeval maa valge olnud juba viiel aastal järgemööda.

Graafika: LIINA ÕUN

Kõige rohkem oli jõululaupäeval lund 8 aastat tagasi, kui Uue-Lõvel oli koguni 59 sentimeetrit lund. See oli ka anomaalia, sest teisel kohal oleval 1981. aastal oli lund üle 25 sentimeetri vähem.

Kes mäletab, siis 2010 oli väga lumerikas talv ning kui esimene lumi 9. novembril maha tuli, siis sinna ta sisuliselt ka jäi, kuni kevadeni.

2010. a lumerohkuse tõi Eestisse lumetorm Monika, mis jõudis siia detsembri alguses. Enne seda oli novembris paar-kolm päeva jutti lund sadanud. Lumesahad huugasid tol aastal ööd ja päevad läbi ning juba detsembris kirjutas Saarte Hääl, et lumekoristusele kuluvad summad on omavalitsustes koguni viis korda suuremad kui muidu. Linnast veeti lund välja pea igal öösel ning Põduste luhale laotatud lumi sulas seal vaat et pea jaanipäevani.

Toonane Kuressaare abilinnapea Kalle Koov lausub täna, et erilist möllu nagu ei meenugi. Asjad toimisid. Tema sõnul kandis toona kogu raskust tollal alles arenev Kuressaare Linnamajandus, kes eesotsas juht Urmas Raigiga lumekoristamisega hästi hakkama sai. “Soov, et linn oleks puhas, pani kõiki tegutsema,” meenutab Koov ja lisab, et magada sai ta nendel lumistel öödel hästi. “Magasin sama hästi kui praegu,” naerab praegune Saaremaa tarbijate ühistu juht. Ilmateenistuse saadetud kahel tabelil on ka üks kokkupuutepunkt. Nimelt sadas 2000. aastal esimene lumi maha 24. detsembril.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 487 korda, sh täna 1)