Vähiravi võimalikkusest Kuressaare haiglas (17)

“Kui meie vähipatsiendid säästavad mituteist või mitukümmend pikka päeva, mõõtmatul hulgal närvi- ja aja- ja rahakulu, oleme teinud väga palju meie saarerahva tervise heaks,” kirjutab SA Kuressaare Haigla nõukogu esimees Kalle Laanet.

Eestis haigestub vähki pea 20 inimest päevas. Mõne vähivormi ennetamine on mõnel juhul jõukohane, kuid kahjuks oleme sel teel alles algajad. Nii jääbki võidelda kurja tõvega nii, kuis oskame ja jõudu jätkub.

Kas saaksime hakkama vähi ambulatoorse keemiaraviga Kuressaare haiglas?

Nii tänaval kui ka Toompeal, nii vallavalitsuses kui ka kohvitoas on meil paljudes valdkondades justkui mantra argument, et Eesti on liiga väike, meid on liiga vähe. Ometigi oleme otsustanud oma riiki pidada.

Pikk ja vaevaline sõit

Üks suur kulu on haigekassa, teisisõnu meie ravikulud ja kõik sellega seotu. Kui juurde võtta pole kuskilt ja kokku hoida ei saa, siis tuleb päris tõsiselt vaadata olemasolevate võimaluste kasutamist. Selle otstarbekust, tõhusust suurendada ning muudkui otsida ja otsida veel paremaid võimalusi.

Sadakond vähipatsienti, kes siin meie saarte peale kokku keemiaravi saavad, käivad, kes kuidas, kas kümmekond või mitukümmend korda, Tallinnas oma süsti saamas.

Kuri tõbi ei vali inimesi elukoha järgi. Nii on Undva või Iide küla inimesel vaja Kuressaare–Tallinna–Kuressaare otsale lisada veel 100 kilomeetri sõidukulu, olgu siis vaja sõita tervise tõttu või muul põhjusel.

Kuressaare–Tallinna–Kuressaare sõit on maanteed mööda keskmiselt 215 kilomeetrit, sõltuvalt pealinna sihtpunktidest ka rohkem. Edasi-tagasi 430–450 km, asjatundliku arvestuse kohaselt vähemalt 130 eurot, mõnel puhul ka 180 eurot (kes kahtleb või ei usu, pidagu enne vastuvaidlemist logistikaala asjatundjaga nõu). Lisaks praamisõit, autoga saarlasele kaks korda ehk edasi-tagasi seni veel 5.70 € ehk 11.40 €. Niisiis, kokku 150–200 eurot. Ja nii vastavalt raviplaanile kuus, kümme või ka palju rohkem kordi järjest. Seega kulub ühel raviperioodil üksnes sõidukuludeks 1000–1200 eurot. Sõidab aga 100 või rohkem patsienti Saare- ja Muhumaalt (ja halvemal juhul ka väikeselt Ruhnult).

Kes arvutaks, mida meie kultuuris tähendab seni veel surmahaiguse mainega tõbe põdevale inimesele igakordne päeva või koguni kahe pikkune reis Tallinna, kodust eemal­olek, keemiaraviga kaasnevad vaevused, stress, mure omaste pärast, omaste mure haige lähedase pärast…

Rääkides sõidukuludest, ka bussiga või lennukiga sõites pole asi kuigi palju parem. Bussipilet edasi-tagasi maksaks küll ligi 30 eurot, ent lisada tuleb sõidud Tallinnas. Ja ikkagi, sõita tuleb palju kordi ja sõidu peale kulub vähemalt 8–9 tundi ehk kogu päev. Rääkimata stressist ja muremõtteist enne igakordset ravi, halvast enesetundest ja murest – kas pean koduni vastu, kuidas elan pärast seda…

Aeg on Eestiski, Saaremaast kui alati edumeelsest rääkimata, mõelda ressursile kogumis. Kõigepealt aga – ravi kvaliteedile! Patsiendi stress, erutus, väsimus, lähedaste läbielamised – see kõik on ravikvaliteedi seisukohalt väga oluline.

Ja siis kulu: kas tasub sadakonnal patsiendil sõita aastas 10–20 korda pealinna ja tagasi või on kogumina – ja iseäranis ravikvaliteedi seisukohast – parem, kui 50 korda aastas sõidab Tallinnast Kuressaarde spetsialist või kaks, et ühel päeval nädalas Kuressaare haiglas ambulatoorset keemiaravi teha?

Jah, raviteenuse seisukohast pole see asi sugugi lihtne. Rahvusliku vähiprogrammi raames arutleti juba ammu, kas 1,3 miljoni elaniku peale peab olema kaks vähiravikeskust. Esiteks, ei ole see hulk inimesi sugugi vähe. Probleem on meie hajaasustuses, lisaks saarte eripära. Kui me aga oleme otsustanud oma riiki (üleval) pidada, siis peab arstiabi olema mõistlikul viisil ühtviisi kättesaadav nii setule kui ka sõrulasele.

Teiseks on meil täna juba rohkem kui kolm vähiravikeskust, kuigi erinevate ravivõimalustega. Tallinna arstid käivad koostöös kohalike haiglatega raviteenust osutamas nii Pärnus kui ka Kohtla-Järvel.

Nüüd korraks tagasi sõidukulude juurde. Sõit Kohtla-Järvest PERH-i on kilometraažilt pea sama pikk, mis Kuressaarest, ent üle 2,5 tunni ei kulu selleks ka kõige ettevaatlikumal autojuhil. Edasi-tagasi niisiis pigem 4,5 tundi ehk täpselt poole vähem kui saarlasel. Ja kui ühistranspordiga võrrelda, siis pole näiteks Ida-Virumaa Sillamäe või Voka elanikul pealinna sõitmiseks vaja esmalt Narva sõita – ta saab kohe sihtpunkti poole vurada või oma peatusest bussi peale minna, makstes pileti eest 5–11 eurot.

Eesmärk: oma kabinet

Nüüd siis Kuressaare haigla ees seisvatest probleemidest. Asi pole kaugeltki ainult rahas, sest ambulatoorse keemiaravi kabineti sisseseadmine polegi nii väga suur kulu. Asi on asjatundmises, arstides, spetsialistides. Ja töökorralduses.

Keemiaravi pole standardne protseduur, igale patsiendile on igaks ravikorraks ette nähtud oma doos, spetsiaalne lahus. Iga ravikorra puhul peab spetsialist hindama patsiendi olukorda, võimalikke kõrvaltoimeid, vajadusel uue rohu või kombinatsiooni määrama. Haigla apteek saab senisega võrreldes määratult suurema koormuse, sest ravimid peavad olema õigel ajal kohal ja õigel ajal vastava päeva patsientidele valmis lahustatud, muudatusteks valmisolekust kõnelemata.

Esialgu ei saa Saaremaa tohtrid kogu selle tööga omapäi hakkama, sest ka vähiravis on toimunud märkimisväärne spetsialiseerumine kitsastele valdkondadele ning see toimub jätkuvalt. Kui saame aga Pärnu ja Kohtla-Järve eeskujul – ja tungivalt jõulisemate põhjendustega – alguse tehtud, küllap siis on keemiaravi spetsialistid ka Kuressaares teatud aja pärast olemas.

Asjatundjad arvavad, et sellise ravikabineti iseseisvaks tööle rakendamiseks kulub kümme ja rohkem aastat. Pikas plaanis aga ongi tähtis ravikvaliteet ja teadmine, et ravi on võimalik saada kodu lähedalt. Kui meie sadakond vähipatsienti säästavad mituteist või mitukümmend pikka päeva, mõõtmatul hulgal närvi- ja aja- ja rahakulu, ja nii ikka ja jälle, siis oleme teinud väga palju meie saarerahva tervise heaks.

Seega, Kuressaare haigla viib ellu oma kavatsuse asutada saarel ambulatoorse keemiaravi kabinet ja kaasata meie heade koostööpartnerite spetsialiste (praeguse plaani järgi Ida-Tallinna keskhaiglast), meie kaasmaalaste tervise huvides. See võtab aga aega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 050 korda, sh täna 1)