Võrguvabrik Saarevõrk vajab kalavõrgurakendajaid (4)

Saaremaa ja Muhu rannakülade mehed ja naised on kalavõrku kududa osanud aastasadu. Võrgukudumine võeti ette peamiselt talvekuudel. Ühe korraliku kalavõrgu tegemiseks kulus lausa mitu kuud.

RANNARAHVA TRADITSIOONIDE JÄTKAJA: Saare naised on iidsetest aegadest kalavõrke valmistanud. Rõõmsameelne Signe Pihlak jätkab esiemade traditsiooni OÜ-s Saarevõrk, kus kasutusel nüüdistehnoloogia.
MAANUS MASING

Nüüd surisevad võrgurakendusmasinad Orissaare alevikus kunagises pagaritööstuse hoones, OÜ Saarevõrk tootmisruumides kogu aasta vältel hommikust õhtuni.

20 aastat tagasi avati Orissaares võrguvabriku Viitanet (peakontor Harjumaal) tootmisosakond. Tänavuse aasta septembrikuust tegutsevad saarlastest kalavõrgurakendajad ning mitmesuguste nööride, köite, niitide ja muude vahendite valmistajad iseseisva ettevõttena OÜ Saarevõrk.

Töö soojas toas

“Kasvasime lihtsalt lahku. Oleme aga Viitanetiga koostööpartnerid. Meie toodangut turustavad kõik Viitaneti poed mandrimaal. Laias valikus pakume oma toodangut ja lisaks harrastuskalapüügivahendeid vabrikupoes Orissaares,” selgitas Saarevõrgu personalijuht Mariina Kaal.

Uue nimega ettevõttes toimetavad kogenud kalavõrgurakendajad ja abitöölised, kes võtavad meelsasti oma kollektiivi väljaõppele ja tööpraktikale inimesi, kes sellest iidsest ametist, mis rannarahvale leiva, õigemini kala lauale toonud, huvitatud.

Viisteist aastat rakendusmasina taga istunud nobedate näppudega Lilli Lootus ütles, et see töö on naistele igati kontimööda. Pealegi saavad naised ise valida, mis kell masina taha istuda ja millal õhtul koju minna.

“See on nagu õmblejatöö kenas soojas toas. Võrgudki ei ole kõik ühesugused – ühel on ühtemoodi rakendus, teisel teistsugune. Minule see töö meeldib, sellepärast olengi siia nii kauaks jäänud,” rääkis Lilli, kes võiks ka kodus pensionäripõlve nautida.

Signe Pihlak on võrgurakendajana töötanud seitse aastat. Ka tema meelest teeb töölkäimise meeldivaks nn vaba graafik. Samas toonitas Signe, et ühe või kahe päevaga ametit selgeks ei saa. “Õppimine võtab küll aega, aga kui oled aasta siin masina taga istunud, siis võid juba kindlalt öelda, et tead ja oskad kõike,” toonitas rõõmsameelne Signe.

Töötukassa kaudu leidis Saarevõrgus praktikakoha Maare-Mai Tikan. “Olen sellest tööst huvitatud. Kuu aega olen praktiseerinud, põhiasi on selge, aga eks need oskused tööga tulevad,” oli Maare-Mai optimistlik.

Tehnilise taibuga nobenäpud

“Ettevõtet arendame me pidevalt. Uuendame masinaparki ja aeg-ajalt vajame ka uusi töötajaid. Töötukassaga on meil hea koostöö ja tänu sellele oleme saanud inimesi, kes võrgurakendamisest huvitatud,” märkis Mariina Kaal.

Kalavõrgurakendajal peab olema tehnilist taipu, et nüüdisaegsete täiuslike masinatega hakkama saada ja ka seda Saarevõrgu nobedate näppudega naistel jagub.

Lihtsustatult võib öelda, et masinal kinnitatakse võrgu servadesse ujukinöör ja raskusnöör, tehakse vajalikud ühendused äärepaeltega ja aasad võrgu kinnitamiseks. Abitegevusteks jäävad valmistatud võrgule äärepaelte ajamine, valmistoodangu lahtivõtmine, kontrollimine ja pakkimine.

Tööle soovijal peab olema vähemalt põhiharidus. Võrgurakendaja töö eeldab inimeselt täpsust ja püsivust.

“Töötukassa kaudu saavad inimesed kaks kuud praktikal olla ja selle ajaga omandavad nad juhendaja abiga esmased töövõtted. Kogemused tulevad ajaga. Ka iga uus täiustatud masin vajab tundmaõppimist. Kellele see töö meeldib, see jääb,” selgitas Kaal.

Töötingimused on Saarevõrgus igati nüüdisaegsed: avarad valgusküllased tootmisruumid ning olmekompleks riidehoiu, puhke- ja duširuumidega.

Saare- ja Muhumaa kalurid on juba ammu ära tabanud, et Orissaare vabriku toodete kvaliteet on hea ja sortiment rikkalik ning see tagab kaubale hea mineku. Saarlaste tehtud kalapüügivahendeid kasutavad nii Eesti kalurid kui ka Põhjamaade ja Balti riikide kalapüüdjad.

Töötasu makstakse tükitöö alusel ja see on tavaliselt 500 (algajatel) eurost 900 euroni.

“Me peame kinni väljakujunenud traditsioonidest. Jõulupidu on ees ootamas. Suvel käime reisimas, peame koos sünnipäevi. Hiljaaegu tegime ühise teatrireisi. Kõik see liidab kollektiivi ja seegi on väga tähtis,” rõhutas Mariina Kaal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 839 korda, sh täna 1)