Lihaveisekasvatajate töö ja vaeva röövib madal kokkuostuhind (10)

MAANUS MASING

Kui Saaremaa viljakasvataid kimbutas sel aastal erakordselt madal saak, siis ekspordile orienteeritud lihaveisekasvatajad on hädas enneolematult madala kokkuostuhinnaga.

“Hind on ikka väga madal,” ütles Lahetaguse küla loomakasvataja Ants Jõgi. Seitse aastat lihaveiseid pidanud põllumees pole kunagi varem pidanud oma loomi nii odavalt ära andma. Kaks üle 300-kilost Herefordi pullikut läksid kokkuostjale lausa hinnaga 1,55 eurot eluskilo eest. Möödunud aastal maksti Ants Jõgile samas kaalus loomade eest 2.70. Väga nutune olukord valitseb ka lehmikute osas, kelle eluskilo hind on pisut üle euro ehk mullusest kaks korda madalam. Viljakasvatuses oleks see sama, kui kogu hoole ja armastusega tehtud töö neelab vihmane koristusperiood. “Oled teinud omalt poolt kõik ja siis sinust sõltumatutel asjaoludel läheb asi käest ära.”

Hind poole madalam

Ants Jõgi ütles, et kuigi kuni 300-kiloste loomade eest makstakse ikka veel tavapärast hinda (2.40), siis vähemalt temal alla 300-kiloseid loomi väga palju ei ole. Talunikul on alati võimalus looma odavalt mitte müüa, kuid lõppkokkuvõttes läheb see pigem veelgi kulukamaks. Jõgi sõnul kulutab ta looma ületalve pidamiseks sööta 400 euro eest, talvega lisandunud kilode eest maksavad kokkuostjad aga 200 eurot.

Mitmel pool Saaremaal karjatav maahooldaja Rauno Rahnel ütles, et hinnad kuuldavasti väga rõõmustavad ei ole. Tema sõnul annab turul tunda Türgi kokkuostjate tagasitõmbumine, millest sündinud nõudluse kokkukuivamist teised kokkuostjad hindade allalöömiseks armutult ära kasutavad. Rauno ise müügiga veel aktiivselt tegelenud pole. Esimesed noored Aubraki pullid lähevad tal müüki jaanuaris. Augustis pakuti kuni 300-kilose Aubraki pulliku eluskilo eest 2,65 eurot, praegu võib hind olla ka muutunud. Siiski on aubrak võrreldes herefordiga palju nõutavam tõug. “Ta sarnaneb limusiiniga ja nende järele on alati nõudlust,” selgitas Rahnel.

Sõrves aberdiine kasvatav Tõnis Saar (pildil) ütles, et tema lükkas madalate hindade tõttu müümise edasi. “Mul söödaprobleemi pole, milleks siis müüa,” märkis ta.

Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimehe Tanel Bulitko sõnul tuleb madal kokkuostuhind Türgi liiri odavnemisest, mille tõttu türklaste ostujõud vähenes. “Nad tahavad, aga ei jaksa loomi osta, kuna liir on aastaga kukkunud 40%,” lausus Bulitko, kelle sõnul on türklased olukorra pärast ise ka üsna õnnetud. “Oleks Türgi turg täiesti käinud, näeksime veel madalamaid hindu.”
Lisaks Türgile, kuhu parematel päevadel eksporditi 80% Eesti pullikutest, läheb praegu veiseid ka Poolasse ja Ungarisse.

Eesti lihaveisesektorile on praegune madalseis tõsine katsumus, eriti olukorras, kus sööta napib. Paljude karjade ärimudel põhineb nuumpullide müügil, kellele ületalve pidamiseks sööta ei varuta. Kindlasti praagitakse karjast välja sigimisprobleemiga ammlehmad, kellele tavalisel aastal oleks antud uus võimalus. Söödapuudus pole ainus, mis vaatamata madalale hinnale müügisurvet avaldab. Pakkumine suureneb aasta-aastalt ka seetõttu, et lihaveiste arv Eestis kasvab, tõdes Bulitko.

Tõuloomakasvatajate ühistu juht väljendas heameelt, et lihaveisekasvatus liigub tagasilöökidele vaatamata aina edasi. Kui Eesti lihaveisesektor 2010.–2011. aastal Türgi turule sammus, siis oli nõudmiste täitmisega probleeme. Loom tuli kasvatada 300-kiloseks vähemalt 12 kuuga, aga Eesti kasvatajad jäid selle türklaste seatud nõude täitmisega hätta. Nüüd kaaluvad loomad 300 kilo juba 8-kuuselt.

Kvaliteet paraneb

Üldse on Eesti lihaveised paremini kasvatatud ja peetud ning nendele antakse rohkem süüa. Kasvatajate teadlikkus aina kasvab. Kõik mõistavad, et kui sa loomale nina­esist ei korralda, siis ega ta hästi ei kasva, rääkis Tanel Bulitko.

Söödavarumisel maksab rohkem kvaliteet kui mahu tagaajamine, palju tähelepanu pööratakse söödavarumise õigele ajastusele, nagu seda teevad piimatootjad. Aina paremaks läheb loomade geneetika, väheneb ristandite osatähtsus.

Järjest tuleb juurde farmihooneid. Looma saab ületalve pidada ka lageda taeva all, aga sellega kaasneb loomale suur energiakulu ja söödakulu ning asi kaotab mõtte, ütles Bu­litko.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 930 korda, sh täna 1)