SAAME TUTTAVAKS: Mees poekassas omal kohal (9)

Vana hea kulunud klišee, et mehed peavad käima metsas saagijahil ning naised vaaritavad kodus süüa ja pesevad pesu, on aastatega mõranenud. Hea näide sellest on mehed toidupoe kassas ehk siis ametis, mida seni on peetud sobivaks vaid naistele.


KANNATUST ON VAJA: Selveri kassas ostjaid teenindav Kristjan Kull julgeb seda ametit soovitada ka teistele meestele.
IRINA MÄGI

Kristjan Kull: töö nagu töö ikka

“Soovin tänada ja tunnustada müüja Kristjanit, kes vaatamata sellele, et on sunnitud iga kord mu vigase kliendikaardiga võitlema, suudab säilitada rõõmsa meele ja lahkuse. Palun tunnustada noort meest, ma ei ole kindlasti ainus, kellele ta meeldivat poodlemise kogemust pakub,” kirjutab ostja Selveri hinnangulehel “Teie arvamus on meile tähtis”.

“Üldiselt on ostjad suhtunud positiivselt ja enamasti ikka naeratatakse,” räägib 24-aastane Selveri kassapidaja Kristjan Kull, kelle hinnangul kipuvad naised oma emotsioone tavaliselt rohkem välja näitama.

“Mõni üksik ostja on rahulolematu ja see tekib tavaliselt siis, kui on pikad järjekorrad ning inimestel kulub palju aega. Kellelegi ei meeldi ju väga oodata. Mõni päev on lihtsalt selline, kus on kontserdid või suuremad üritused. Siis ikka kurjustatakse, et miks nii vähe kassasid on avatud. Valatakse oma viha ja rahulolematus meie peale välja. Mina seda ei põe, lähen lihtsalt edasi,” räägib Kristjan.

Enne Selverisse tööle tulekut oli Kristjan Kull Maximas turvamees. Aga kui õde läks Selverisse, otsustas ta kaasa minna. Algul uuris noormees, mida pakutakse, ja kui öeldi, et kassapidaja koht on vaba, võttis ta selle kohe vastu. Mingit kartust või eelarvamust ei olnud, kuigi seda peetakse sageli naiste tööks.

“Töö nagu töö ikka,” tunnistab varem saekaatris ja ehitusel töötanud Kristjan. “Ka sõpradel ja perel on hea meel, et mul on koht olemas, ja see on kõige tähtsam. Palk on küll selline keskmine, aga saab hakkama ja elab ära.”

Ametit kaua õppida ei tulnud. Esimesel päeval näidati natuke ette, siis oli ka juhendaja kõrval ja juba teisel päeval tuli üksi toimetama hakata. Kristjan Kulli sõnul on kassapidaja ameti juures kõige tähtsam pingetaluvus ja peamine on jääda rahulikuks. Rahaga toimetamisel peab muidugi täpne olema.

Samas on kassapidajal hea ülevaade ostjate eelistustest ja ta näeb, mida kõige enam endale korvi pannakse. “Ma ei ole mõelnud, miks nad seda või teist ostavad, aga paistab, et lihatooteid läheb kõige enam,” tõdeb ta.

Augusti algusest Selveri kassas ostjaid teenindav Kristjan Kull julgeb seda ametit soovitada ka teistele meestele, kuid rõhutab, et küsimus on siin ka selles, kas on piisavalt kannatust. Tööpäeva pikkus on 10–12 tundi ja selle aja jooksul eriti liikuda ei saa. Ühe koha peal olemine võib väsitada ja nõuab püsivust. Samas saab graafiku järgi olla kaks-kolm päeva tööl ja kaks-kolm päeva vaba.


KIIRE TÖÖ: Valdu Klee sõnul ütlevad kliendid, et ei jõua rahakottigi välja võtta, kui kaubad on juba kassast läbi lastud.
MAANUS MASING

Valdu Klee peegeldab ostjatele positiivsust

Kuressaare Maxima kassas toimetab aga 36-aastane Valdu Klee, kes on kaubandusvaldkonnas töötanud juba üle kümne aasta. Neist pea kaks aastat on ta olnud Maximas ja töötanud kassapidajana mitmel pool Eestis. Ta on sündinud ja üles kasvanud Hiiumaal, kolinud Tallinna, taas kodusaarele naasnud ja seal töötanud, samuti töötanud Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Nüüd on elu toonud ta Saaremaale.

Valdu Klee sõnul sai temast kassapidaja üsnagi lihtsatel põhjustel. Ta oli just Tallinna kolinud ja otsis stabiilse sissetulekuga tööd, et eluasemega seonduvad kulutused katta ja elu sisse seada. Nii läks ta kauplusse kassapidajaks ning täna kümme aastat hiljem on Valdu oma ametiga endiselt rahul.

Liikumiseks karke ja teinekord ratastooli kasutav Valdu Klee räägib, et kassapidajaamet on kindlasti meestele sobiv töö. “Jah, olen kohanud krimpsus ninaga klienti, kuid üldjoontes võetakse meesteenindajaid ikkagi positiivselt, ja miks ei peakski?” märgib ta.

“Ka minu sõpradel ja perel on väga hea meel, et leidsin tööd, et ma saan oma tööga hakkama ja et mul ei ole tööga seonduvalt raskusi. Ostjad on ka ikka positiivsed olnud. Kliendid ütlevad, et ei jõua rahakottigi välja võtta, kui kaubad on juba kassast läbi lastud. Kindlasti kiidaksin siinkohal aga just saarlasi, kes klienditeenindajaid üleüldiselt väga soojalt vastu võtavad. Samuti ütlen ainult parimaid sõnu oma meeskonna kohta, kellega koos on nii hea, et läheks või luurele.”

Valdu Klee hinnangul ei ole kassapidaja ametis midagi keerulist, kuid kõige meeldivam on olnud tööandja tunnustus. “Kui ma olin Maximas kaks nädalat töötanud, anti juba tööandja poolt kiituskiri ja kommikarp. See oli positiivses mõttes nii ootamatu, sest varem ei olnud ma sellist tunnustust kogenud,” räägib ta.

Muidugi on ka Valdu Kleel tulnud oma töös ette keerulisi olukordi, kuid üldiselt püüab ta olla nii nobe, et järjekordi ei teki. “Mida ma soovitan kõikidele ametivendadele sellises olukorras, on, et säilitada huumor ja peegeldada klientidele positiivsust. Need kaks abimeest päästavad alati päeva. Samuti sobib vabandada ja öelda, et peab pisut kannatust varuma,” jagab ta edukuse retsepti.

Valdu Kleel ei ole vahet, kas tööaeg on ennelõunal või pärastlõunal, sest talle meeldib kogu päev. Tema eesmärk on pakkuda korralikku ja kiiret teenindust, kuid vajadusel on ta valmis ka mujal käed külge panema.

“Ma ei saa öelda, et mulle üks või teine töö ei meeldiks,” tunnistab ta. “Panen hea meelega kaupa välja või olen infoletis või siis konsultandina iseteenindusalal. Kaupluses töötamine pakub väga palju erinevaid võimalusi midagi uut õppida ja ennast arendada.”

Seega julgeb ta soovitada kassapidaja ametit ka teistele meestele, sest midagi rasket selles töös ei ole. “Töö kassas on lihtne ja kindlasti soovitan meestel proovida ka seda tööd kaupluses. Nagu öeldakse, on julge pealehakkamine pool võitu, ja kaubanduses saab alati tööd,” märgib Valdu.


Kassapidaja töö on mehele korralik amet

Maxima personalidirektor Lea Kimber räägib, et poes suhtutakse sellesse, kui mees on kassapidaja ametis, väga positiivselt, seda nii kliendi kui ka kolleegide poolt. Samas võiksid mehed olla julgemad end ise sellele tööle pakkuma.

“Nii nagu Valdu välja tõi – julge pealehakkamine on juba pool võitu,” lausub ta. “Samuti andis Valdu hästi aimu sellest, kui palju võimalusi pakub kaubandusvaldkond enesearenguks ja pidevaks õppimiseks. Teenindajana alustades on võimalik areneda nii spetsialistiks kui ka juhtkonda jõuda, paljud Eesti kaubanduse tipp- ja keskastme juhid ongi alustanud just teenindajana.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 445 korda, sh täna 1)