Aitäh “kena jõulukingi” eest, suur Saaremaa vald! (47)

“Mõtlesin kaua, kas kirjutada oma lugu siia või lihtsalt edasi vaikida,” kirjutas puudega poegade ema Anne Metsamaa. “Tahaksin siiski teada anda, kuidas meie riigis asjad tegelikult käivad.”

Täna (teisipäeval – toim) tähistasime puudega inimeste päeva. Arvan, et täiesti juhuslikult sattus ka mu poiste jõulupidu ja pidulik lõunasöök sellele päevale.

Ma ei ole suur hädaldaja ega kiruja, kuid vahel jääb mõni asi hinge närima. Ja kui jõulukuul selliste üllatuste osaks saad, siis on tunne väga närune.

Kuigi ametlikku kirja pole mulle veel tulnud, sain teada, et meie palju promotud Saaremaa vald otsustas minu kahe täiskasvanud invaliidist poja väikese hooldustoetuse lõpetada. Põhjuseks toodi, et nad ei vaja hooldajat ega ööpäevaringset valvet.

Seadus ütleb, et hooldusvajaduse väljaselgitamiseks võib arvesse võtta isiku rehabilitatsiooniplaani ja arstliku ekspertiisi otsust. Nii rehabilitatsiooniplaani kui ka arstliku ekspertiisi otsuse järgi peaks neil olema 24-tunnine järelevalve. Keegi pole minu käest neid küsinud.

Teine põhjus toetuse lõpetamiseks on see, et olen eestkostja. Eestkostjale ju ei pea raha maksma – kui nagunii olen riigi ees kohustatud nende eest hoolt kandma, siis milleks raha kulutada?

Loomulikult, emana teen seda nagunii, aga oleks ju hea tunne, kui vald toetaks ja kaasa aitaks. Nüüd jääbki tunne, et ma ei ole selle toetuse vääriline.

Kolmas põhjus: käin tööl ja mul on piisav sissetulek olemas… Samas, kui ma õhtul töölt koju tulen, ootab mind jälle töö… See on topeltkoormus.

Kas olete kuulnud, millal on riigikogulaste palku kärbitud? Kui ametnike jaoks on see raha, mis saan, piisav sissetulek, siis miks nad ise sellist palka ei taha? Siis poleks meie riigis vaesust ja kõik saaksid ühesugust palka. Aga nii see on, et ikka võetakse kõige abitumatelt, sest nemad ei tõsta häält. Ei võeta neilt, kellel niigi on.

Neljas põhjus toetuse lõpetamiseks – mu poisid saavad igapäevase elamise toetust ja ühel poisil on kaks korda nädalas ka tugiisik, kui ta Kuressaare päevakeskuses viibib. Päevas on nad seal umbes neli tundi, suurema osa ajast veedavad nad ikkagi kodus.

Varem, kui elasime veel Pihtla vallas, kõik toimis, mitte mingit probleemi polnud. Nüüd äkki, kui vallad ühinesid, hakkasid aga tagasilöögid. Sellest siis mõtlen ilusa jõulukuu algul, armastuse, kingituste, headuse, küünlavalguse kuul.

Aitäh “kena jõulukingi” eest, suur Saaremaa vald!

Facebooki postitusest


KOMMENTAAR
Liina Kohu, Saaremaa vallavalitsuse sotsiaalnõunik:

Saaremaa vallavolikogu 26. jaanuari määruse “Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord” järgi võetakse sotsiaalhoolekandelise abi määramisel vajadusel arvesse abivajava inimese ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid, üldist majanduslikku olukorda, taotluse põhjendatust ja tulemuslikkust olukorra leevendamisel, abivajava isiku enda panust toimetuleku tagamisel ning teisi olemasolevaid võimalusi olukorra lahendamiseks.

Määruse kohaselt võib sotsiaalhoolekandelise abi määramisest keelduda juhul, kui abivajaduse katavad muud riiklikud või kohaliku omavalitsuse toetused/teenused või muu abi. Määrus ütleb, et hooldust vajava isiku perekonnaliige või seadusjärgne ülalpidaja määratakse hooldajaks vaid juhul, kui ta ei saa hooldamise tõttu töötada.

Eeltoodust tulenevalt määratakse pereliige hooldajaks ainult sellisel juhul, kui hooldaja kandidaat on tööealine ja ei saa hooldamise tõttu töötada. Muul juhul toetatakse pereliikme hooldusvajadust teiste meetmetega.

Hooldusvajaduse suurenemise korral on eestkostjal võimalik uuesti pöörduda Saaremaa vallavalitsuse poole sotsiaalteenuse saamiseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 6 163 korda, sh täna 5)