Eesti Kontsert: ooperisse vaja rohkem välismaalasi (1)

JÜRI LEITEN selgitab Saaremaa vallavolikogu esimehele Tiiu Arole, et ürituse arendamisega tuleb jõuliselt edasi tegeleda, sest seda, mis tänaseks on kätte võideldud, oleks totter maha mängida.
MAANUS MASING

Eile saarlastele ooperipiletite kahepäevase soodusmüügi väljakuulutanud Eesti Kontsert näeb pikemates plaanides ooperipäevade külastajate arvu kasvu ennekõike välismaalaste arvelt.

Eesti Kontserdi juhatuse liige Jüri Leiten andis eile teada, et reedel ja laupäeval on saarlastel võimalik taas soetada tuleva suve etenduste pileteid kuni 50-protsendilise soodustusega. Lisaks tegi ta lühiülevaate Eesti konjunktuuriinstituudi värskelt koostatud uuringust “Saaremaa Ooperipäevade majandusliku mõju hinnang 19.–28.7 2018”.

Uuringust nähtub, et hinnanguliselt külastas tänavusi ooperipäevi 6041 inimest, neist 4289 Eestist ja 1752 välismaalt. Ooperipäevade külastajate ja esinejate/meeskonnaliikmete kulutused olid hinnanguliselt 2,06 miljonit eurot, millelt tasuti arvestuslikult käibemaksu 310 000 eurot ja ettevõtlussektorile lisandus käivet 1,75 miljonit eurot. Suurema osa kulutustest andsid külastajate kulutused (2,02 miljonit eurot), esinejate ja meeskonnaliikmete kulutused olid 48 300 eurot.

Ürituse etenduste arvu ja külastajate hulka vaadates on näha, et kümne aastaga on ooperipäevad efektiivsemaks muutunud. Vähema etenduste arvu juures on külastajate hulk tõusnud 8000 pealt enam kui 14 000 inimeseni.

Leiten ütles Saarte Häälele, et ooperimaja lossihoovis enam suuremaks teha ei saa, kuid mujale kolida, mis möödunud aastal isegi põgusalt jutuks oli, ei ole samuti plaanis. 2000 kohta ooperimajas on tema hinnangul optimaalne. Saab ja tuleb parandada välisturundust. “Meil on kasutamata Läänemere kruiisilaevadae sõidugraafik. Kui me oma programmiga Miamisse (kruiisiturismi messile – toim) jõuaksime, saaksime Saaremaad külastavatele ristluslaevadele pakkuda päevast Saaremaa tuuri koos ooperikülastusega. Ooperimaja on piisavalt pime päevasteks etendusteks ja teatritega on võimalik lisaetendustes kokku leppida,” rääkis ta.

Leiten tõi uue mõttena välja ka ooperipäevade viimise eraldi juriidilise isiku alla. “Kui teha ooperipäevade jaoks eraldi juriidiline isik, mille osanikud on Eesti Kontsert ja vald, siis oleks Tallinnas hoopis vähem pingeid ja ei oleks ka ehk neid süüdistusi, et raha läheb kõik ooperipäevadele ja muud valdkonnad seetõttu kannatavad,” lausus Leiten.

Eraldi ettevõte võimaldaks näiteks EAS-i toel soetada ka inventari, mille rentimiseks tehakse praegu suuri kulutusi. “Me töötame täna tõsiselt selle nimel, et leida telgile uus konstruktsioon ja välisilme,” sõnas Leiten.

Mis ürituse ots otsaga kokkutulemisse puutub, on see Leiteni sõnul üsna keeruline, aga tuludest suuremaid kulusid ei maksa üle dramatiseerida. Eesti Kontsert saab suure organisatsioonina nendega hakkama.

Tänavune 272 000-eurone miinus on tema sõnul suuresti tingitud kahe teatri vastuvõtmisest. “Kuna Hiina ei andnud pikalt vastust, siis pidime end mingi variandiga n-ö turvama. Ja kui ungarlastega oli kokkulepe olemas, siis tuli vastus ka Hiinast, mida me ei saanud tagasi lükata,” selgitas ta.

Ettepanekuid nihutada ooperipäevi kas varasemaks, juunisse, või hilisemaks, augustisse-septembrisse, et kesksuvist ürituste koormust vähendada, Leiten ei toeta. Pigem tuleb kaaluda mõne väiksema ooperiürituse korraldamist talveperioodil.

Samas on kahe nädala pikkused ooperipäevad Jüri Leiteni sõnul täiesti mõeldavad. Selleks tuleb aga tõhustada välisturundust ja müüa n-ö terviklikku emotsiooni.

“Me peame müüma ööbimist koos piletitega ja see eeldab head koostööd kohalike majutusasutustega,” sõnas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 614 korda, sh täna 1)