Pankurid hakkasid Kõinastu külaseltsi juhtima

SEL SUVEL: Üleilmsele Kõinastu kokkutulekule kogunes pea 90 inimest.
Jaan Kiviall

Kui Vilsandil mängib tähtsat rolli Mercedeste maaletooja Väino Kaldoja ja Kesselaiul arhitekt Indrek Almann, siis nüüd on edukad inimesed võtnud oma käendusele ka Kõinastu laiu.

Sel aastal asutatud Kõinastu külaseltsi juhatusse kuuluvad ettevõtja Jaan Lember, SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev ja Danske Banki juhtivtöötaja Andrus Soodla. Siiski on väikesaarte asunikel üks erinevus: kui Vilsandil ja Kessel toimetavad põhiliselt uus­asukad, siis Kõinastu 11 suitsu kuuluvad pea eranditult kunagiste saareelanike järeltulijatele.

Endriko Võrklaev, kelle vanaisa on pärit Kõinastult, tõdeb, et laid pole talle mitte ainult suvituskoht, vaid see maalapp meres seob teda ka teistel aastaaegadel. Pealinnast Kõinastule sõitmiseks kulub neli tundi ja kahtlemata leidub kohti, kuhu palju kergemini ligi pääseb. “Elu kusagil mujal oleks lihtsam, aga minul on side selle saarega ikka piisavalt tugev,” räägib Võrklaev. Ta ei välista, et mõnel järgmisel põlvkonnal läheb sideme säilitamiseks Kõinastuga vaja võib-olla juba midagi enamat kui vaid nostalgia vanade talumajapidamiste ja ajaloo vastu.

Tõsiasi kipub olema, et elu väikesaartel saab lubada endale ikkagi ennekõike korraliku sissetulekuga inimene. “Eks see maal elamine ole tänapäeval luksus niikuinii ja seetõttu on loogiline, et sellistesse paikadesse satuvad jõukamad inimesed,” sõnas Võrklaev. “Mõned otsivad saartelt ekstravagantsust ja eraldatust, mina isiklikult mitte.”

Abikaasa kaudu Kõinastule sattunud Andrus Soodla peab väikesaart väga atraktiivseks kohaks. 20 aastat saarel toimetanud mehe sõnul eristab Kõinastut Kesselaiust näiteks asjaolu, et kui Kessele minekuks on ainus mõeldav variant laevaühendus, siis Kõinastu puhul tuleb alati valmis olla maismaaühenduseks.

Sel aastal loodud külaseltsiga tahavad mehed anda saare­elu edendamisse tuntava panuse. Kõige pakilisemad teemad on seotud ühenduste pidamise ja turvalisusega. Ja loomulikult vajab lahendamist külastusmajandusega (turismiks on seda palju kutsuda) seonduv, nagu viidad, infotahvlid jne. Samuti vajab tähelepanu hoonete, veski, keldrite jms renoveerimine. Andrus Soodla sõnul on Eestis elukorralduses jäetud väga palju inimeste endi lahendada. “Minu meelest on see väga õige mudel – inimesed ise tegutsevad, aga riik toetab,” rääkis ta.

Kõinastu laidu iseloomustab tugev ja kokkuhoidev kogukond. “Meid ei ole ehk niipalju, kui mõni mandril asuv või Saaremaa küla endale lubada saab, aga sisus me järeleandmisi ei tee,” kinnitas Soodla.

MTÜ on vajalik kolmandate osapooltega suhtlemisel. MTÜ eesmärgid on tingimuste loomine külakogukonna arenguks, traditsioonilise Kõinastu elukeskkonna ja kultuuripärandi säilitamine, koostöös riigi ja kohaliku omavalitsusega saare haldamine, turismimajanduse edendamine ning transpordiühenduste arendamine ja haldamine.


Kõinastu külaseltsi plaanid:

• Kõinastu kultuuripärandi kogumine ja säilitamine, kirjastamine
• kokkutulekute korraldamine
• saare elukeskkonna säilitamine, sh rohealade ja tänavate hooldamine, kiviaedade taastamine ja korrastamine
• saarel avalikku huvi kujutavate või ühiskasutuses teede ja rajatiste taastamistööde korraldamine (külakiige taastamine, Matsi veski, keldrid, aidad)
• pääste- ja tuletõrjevõimekuse tagamine
• saarega seotud infotahvlite, viitade ja saart tutvustavate teavikute produtseerimine
• koostöös kohaliku omavalitsusega saare haldusküsimuste lahendamine ja prügimajanduse korraldamine
• sadama ja selle taristu väljaarendamise ja haldamisega seotud tegevused
• Eesti ja EL fondidest saarega seotud projektidele taotluste koostamine ja tellimine
• annetuste kogumine tegevuseesmärkide saavutamiseks
• valla ja riigi tasandil Kõinastu kogukonna esindamine
• liikmetele koolituste (sh ohutusalaste) ja õppereiside korraldamine
• koostöö tegemine teiste piirkondade külaseltsidega

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 070 korda, sh täna 2)