Lätlased on Saaremaad soomlastelt üle võtmas (3)

KRISTINA MÄGI näitab lätikeelseid sissekandeid turismiinfo ülalisraamatus.
Maanus Masing

Eesti majutusettevõtetes peatus 2018. aasta oktoobris 274 000 sise- ja välisturisti, mis on 1 protsent rohkem kui eelmise aasta oktoobris. Saaremaal käis viinakuul turiste mullusest veidi vähem.

Kui möödunud aasta oktoobris oli Saare maakonnas majutatuid statistikaameti andmeil 10 836, siis tänavu samal ajal oli neid 10 246. Valdav osa neist veetis siin oma puhkust, nagu ikka. Ligi 3000 oli ka tööreisil ning kübeke Saaremaale tulijaist viibis siin mingil muul põhjusel.

Kui Eestit on tänavu aasta kümne kuuga külastanud 65 000 soomlast vähem kui mullu, siis oktoobri arvestuses oleme Saaremaal soomlastega veel tillukeses plussis. Visit Saaremaa konsultandi Kristina Mägi sõnul oli oktoobris Saaremaal majutatud soomlaste arv 1160. “See on 39 inimese võrra rohkem kui mullu samal ajal. Seega oleme plussis,” kinnitas Mägi.

Aga pikemas plaanis ei ole meil tema sõnul siiski põhjust hõisata, sest soomlaste arv on vähenemas. “Kui kümmekond aastat tagasi moodustasid soomlased Saaremaa väliskülalistest laias laastus poole, siis täna on see vaid kolmandik,” märkis Mägi.

Samas on lätlaste arv aasta-aastalt kasvanud. “Kui sama tendents jätkub, siis mõne aasta pärast ööbib Saaremaal tõenäoliselt lätlasi rohkem kui soomlasi,” sõnas Mägi.

Selle põhjuseks on Kristina Mägi sõnul tõenäoliselt mitmete asjaolude kokkulangemine. Esiteks asjaolu, et on toimunud generatsioonide vahetus. “Varemalt aktiivselt Eestisse, sealhulgas Saaremaale reisinud soomlased on olnud tublisti üle keskea inimesed,” rääkis turismikonsultant. Pigem ongi tegemist olnud pensionäridega.

Praeguseks on nad aga jõudnud sellisesse ikka, kus väga enam ei reisita. “Nooremal generatsioonil puudub aga Eestisse reisimise harjumus ja paljudel ka kogemus,” sõnas Mägi, kelle hinnangul on Saaremaa jäänud ehk ka veidi liialt loorberitele puhkama, panustades endiselt “Saaremaa valsi” ja mudaravi kuulsusele. “Paraku see nooremat soomlast ei kõneta,” tõdes Mägi. Laiemas plaanis on komistuskiviks saanud Eesti maksu- ja hinnapoliitika. “Kui varem oli üks tugevamaid reisimotivaatoreid Eesti märkimisväärselt odavam hinnatase võrreldes Soomega, siis nüüdseks on see eelis mitmetes valdkondades oluliselt kahanenud või suisa kadunud.”

Kui kõnelda veel statistikast, siis mullu oktoobris oli maakonnas ametlikke majutuskohti 112, tänavu samal ajal 113. Ööpäev neis maksis mullu keskmiselt 29 eurot, sel aastal 33 eurot.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 850 korda, sh täna 1)