Seakatk näitab raugemise märke (1)

Käimasoleva jahiaasta kümne kuu jooksul on Saare ja Muhu jahimeeste kütitud metssead olnud kas sigade Aafrika katku antikehade kandjad või täiesti katkuvabad.

Viimati kütiti SAK-positiivne emane kesik selle aasta 26. märtsil Laugi jahipiirkonnas Upa külas. Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht Ive Kuningas ütles Saarte Häälele, et pärast seda nakatunud sigu lastud ei ole. Samuti puuduvad värsked leiud SAK-i surnud metssigade kohta.

Küll on küttide püssi ette jäänud 31 tõve üleelanud siga ehk isendit, kelle verest leiti SAK-i antikehad. Kuninga sõnul on antikehasid leitud reeglina vanematelt sigadelt, kütitud põrsad on kõik olnud viirusest puutumata, mis annab alust arvata, et haiguse seljatanud isendid annavad katkuvabasid järglasi. Kas seda võib käsitleda katku taandumise märgina? “Loodame, aga iial ei või teada, kus mõni uus kolle võib tekkida,” lausus Kuningas.

Värske küttimisstatistika kohaselt oli 1. detsembri seisuga maakonnas kütitud 450 siga ehk täpselt pool selleks jahiaastaks kehtestatud küttimiskohustusest. Ainsana on küttimisplaani täis saanud Aste jahiselts, kellel on lastud 33 siga (kohustus 32). Teisel kohal on 81 protsendiga Lümanda, kellel on 16 seast kütitud 13; kolmandal 78 protsendiga Üru, kellel on üheksast kütitud seitse; neljandal 71 protsendiga Torgu, kellel on 17-st kütitud 12; viiendal Kaali, kel on 16-st kütitud 11 ehk 69 protsenti kohustusest.

Muhu jahiselts, kes mullu lasi kõigi aegade sigaderekordi ja tänu sellele aitas täita ka maakonna küttimiskohustuse, on sel aastal teiste seltsidega ühtmoodi kimpus. Tamse jahipiirkonnas on lastud küll 128 ja Liiva jahipiirkonnas 95 siga, ometi annavad need küttimiskohustuse täitmiseks vaid 61 ja 47 protsenti. Seltsi miinimumlimiidiks on tänavu küttida 412 metsanotsut ehk pea pool kogu maakonnale pandud kohustusest.

Kuningas tõdes, et sigu on vähe ja praegu paistab küll, et küttimismiinimum jääb jahiaasta lõpuks täitmata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 506 korda, sh täna 1)