Tohlu puhastamine aitab rannaniite säilitada (10)

“Keskkonnaameti senised väited Tohlu kraavi puhastamise võimatuks tunnistamisel ei ole põhjendatud,” kirjutab oma ekspertarvamuses botaanik ja ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk.

Väikese väina selts on aastaid kavandanud Tohlu kraavi puhastamist – see parandaks veevahetust Väikeses väinas ja annaks ka parema võimaluse kaladel kudeda.

Tohlu kraavina tuntud veekogu paikneb Väikese väina tammi Saaremaa-poolses osas, ühendades Kuressaare ja Orissaare maanteede kolmnurka jäävat endist lahesoppi Väikese väinaga. Orissaare-poolne osa kraavist on suuremas osas roostunud, merepoolne aga ligi 250 m ulatuses kunagi muudetud 2,5 m sügavuseks kanaliks.

Keskkonnaamet (KeA)on andnud nõusoleku puhastada Kuressaare maantee alla jäävat kraavilõiku ning see sai käesoleval aastal ka tehtud. Orissaare maanteest Väikese väinani ulatuva kraavilõigu puhastamisega pole KeAe aga nõustunud, kuna peab seda uue kraavi kaevamiseks – vanadel kaartidel polevat vooluveekogu näha – ning see olevat ka ohtlik Natura elupaigale, rannaniidule.

Looduses hästi jälgitav

Väikese väina hoiuala rannaniitude (võimalik) hävitamine Tohlu kraavi süvendamise käigus kõlas niivõrd intrigeerivalt, et käisime 6. detsembril olukorraga tutvumas.

KeA väidab, et maa-ameti geoportaali ajalooliste kaartide kaardirakenduse andmetel pole selles piirkonnas vooluveekogusid ajalooliselt ja looduslikult olnud. Võib-olla pole õiget piirkonda kaartidelt üles leitud, seetõttu toon näiteid nimetatud kaardirakendusest. Tohlu kraav on märgitud näiteks 1987. aasta topokaardil. Seal on hästi näha Orissaare maantee truup, truubi lähedane laiem kraaviosa ning merepoolne, kanalit meenutav järskude seintega kraavi osa, samuti nende vahele joonistatud voolusäng. Märksa ulatuslikum vooluveekogu on aga jälgitav 1946. aasta topokaardil.

Vanade kaartide ja paikvaatluse tulemusena võib väita, et kõnealune kraav on looduses hästi jälgitav. Eriti selgelt on näha 270 m pikkune merepoolne osa, mis on sirgete külgedega 2,5–3 m sügavune kanal, millest on kunagi savi võetud. Seega ei saa väita, et tegemist oleks uue vooluveekogu rajamisega. Viimastel andmetel on merepoolse 270 m pikkuse kraavi osa registrisse kandmise ettepanek tehtud, ent kraav tuleb keskkonnaregistrisse lisada kogu pikkuses. Keskmine osa on roostunud ja ortofotolt pole kraav selgelt näha, ent looduses ja vanadelt kaartidelt on kunagine kraavikoht kergesti tuvastatav.

Keskkonnaamet märgib oma kirjas õigesti, et “rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal rannalõik, mis suures osas ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega”. Paraku on looduses näha, et kogu Tohlu kraavi piirkond on roostunud. Rannaniidul on karjatatud veiseid, ent need pole kraavi lähedale läinud (ilmselt on olnud vahel ka elektrikarjus). Seega ei saa kuidagi väita, et kraavi süvendamine vähendaks rannaniidu pindala. Pigem vastupidi, see võimaldaks vähendada vana roostiku ulatust ning kariloomad pääseksid paremini kraavini.

Rannaniidu definitsioonile vastaks ehk 40 m pikkune lõik Tohlu kraavi keskosas, mille kohta kirjas õigesti märgitakse, et “ka kinnikasvanud mereala kuulub rannaniidu hulka”. Eespool viidatud 1946. aasta kaardilt on selgesti näha, et tol ajal oli tegemist Kindalaiu ja Saaremaa vahelise kinnikasvava väinaga.

Ala on mereveega kaetud. Kraavi puhastamise kavandamisel on kraavi lang üle mõõdetud ning selgub, et pildil olev osa on merepinnaga samal kõrgusel või isegi Amsterdami nullist madalamal. Seega pole alust väita, et kraav rannaniitu kuivendaks – pigem paraneb veevahetus mere ja rannaniidu madalamate osade vahel, mis peaks parandama ka kahlajate pesitsemisedukust.

Vasturääkivused

Keskkonnaameti kirjast ilmneb ka mõningaid vasturääkivusi ja ebakindlust – küllap on autorid kirjutanud eri kirjakohti üksteisest sõltumatult. Väidetakse, et kraavitamine toob kaasa üleujutusalade liiga varase ärakuivamise, mistõttu tuleb kraavide mõju vähendada ja taastada looduslik veerežiim. Järgmises lõigus muretsetakse täiendava üleujutuse ohu eest, sest korrastatud kraavidesse võib sobiva tuulega tungida merevesi, mis võib rannaniidu hooldust raskendada. Muretsetakse lisakulutuste pärast, et loomad kraavi kinni ei sõtkuks (lisa-karjaaed), samas märgitakse, et rannaniidu kraavide mõju tuleb vähendada.

Merevesi tungib alale ka sõltumata kraavide puhastamisest ehk siis n-ö loodusliku veerežiimi osana. Mis puutub rannaniidu hoolduse parandamisse, siis kraavi süvendamise käigus on kavas panna kraavile truup, mis kergendab hooldustehnika ja kariloomade liikumist. Kariloomad võivad vabalt liikuda ka läbi kraavi.

Kokkuvõtteks. Tohlu kraav on olnud ajalooliselt olemas nii vanadel kaartidel kui ka kohalike elanike mälestustes. Seega ei saa kraavi puhastamist pidada uue kraavi rajamiseks. Kraav tuleb kõnealusel lõigul kogu pikkuses ehk Orissaare maanteest kuni mereni lisada keskkonnaagentuuris peetavate kraavide nimestikku.

Kraavi puhastamisega ei kaasne rannaniidu pindala ega emaputke arvukuse vähenemist. Pigem paraneb rannaniidu hooldus, mis loob eeldused nii kahlajate kui ka emaputke arvukuse suurenemiseks ning hoiuala kaitse-eesmärkide paremaks saavutamiseks.

Keskkonnaameti senised väited kraavi puhastamise võimatuks tunnistamisel pole põhjendatud ning jätkuv nõusolekust keeldumine sunnib arvama, et äraütlemise tegelikke põhjuseid pole keskkonnaamet seni veel teatavaks teinud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 264 korda, sh täna 1)