Kuidas virtuaalreaalsus meid kõiki mõjutab? (1)

Triin Tisler

“Virtuaalreaalsus, liitreaalsus või nende kahe segu on varsti aina suuremal määral osa meie elust,” kirjutab Kuressaare ametikooli tarkvaraarenduse õpetaja Triin Tisler.

Küsisin hiljaaegu oma 88-aastaselt vanaisalt, kas tema teab, mida tähendab virtuaalreaalsus. Ta vastas, et teab, mis on reaalsus, aga virtuaalsusest ei ole kuulnud rohkem, kui teab, et tänapäeval noored muud ei tee, kui istuvad nutitelefonides ja suhtlevad läbi arvuti.

Heakene küll. Kuna mu vanaisa loeb palju ajalehti ja on maailma asjadega kursis, oli see vastus mulle piisav, sest tegelikult ta mõistab praegust maailma väga hästi, kuid ei tea, kuidas asju õigete nimedega kutsutakse.

Tuletasin talle meelde seda õhtut, mil tulin nädalaselt Job4Techi virtuaalreaalsuse koolituselt Madridist ja valmistasin õhtusöögi, pakkudes Tortilla de Jamon’i (loe: kartuli-munavorm, hispaanlaste rahvustoit) ning panin talle ette prillid koos telefonirakendusega (VR CardBoard), läbi mille sai vaadata 3D-s päikesesüsteemi. Pärast seda ütles vanaisa: “Aa… see maailm!”

Meeletud võimalused

Mõni päev tagasi, kirjutades sedasama lugu, mida praegu loete, küsisin oma hea saarlasest tuttava käest, kes “poole jalaga” resideerub Hiinas, et kuidas virtuaalreaalsus (VR) teda mõjutab ja mis ta sellest arvab. Ta vastas aga diskreetselt, et teda see maailm hetkel ei mõjuta, kuid ta näeb selle efektiivsust e-spordis, sporditreeningutel (oled nagu spordisaalis, kui reaalselt asud kodus ja treenid raskustega, või rühmatrennis või sul on individuaalne treener), sõjaväes ja hariduses, sest VR-i efektiivsus on ülivõimas ning võimalik on säästa rohkem ressurssi – raha ja aega. Olen tema arvamusega täiesti nõus. Allpool kirjutan oma arvamustest lähemalt.

Virtuaalreaalsus või reaalne maailm koos virtuaalsusega – see on see ühiskond, kus praegu viibime. Aeg muutub ja muutub ühiskond ning maailm meie ümber. See on kogu aeg nii toimunud ja toimub ka tulevikus. Siin ei ole midagi karta, sest virtuaalreaalsus (inglise keeles virtual reality ehk VR), liitreaalsus (ingl k augmented reality ehk AR) või nende kahe segu (ingl k mixed reality ehk MR) on varsti aina suuremal määral osa meie elust.

Juba 1957. aastal leiutas filmioperaator Morton Leonard Heilig simulaatori, mis tekitas 3D-kinos lõhna, stereoheli, istme vibratsiooni ja tuule abil kujutluse reaalsusest. Uskumatu eks, sest see oli juba päris ammu! Tegelikult on need uued tehnoloogiad alguse saanud sealt.

Kui räägime erinevatest tehnoloogiatest, siis me ei tea iial, millised jäävad püsima või mille hiilgeaeg on väga lühike. Virtuaalreaalsus hakkas hiilgama juba 90-ndatel. Praegu võime öelda, et areng toimub seadmete vallas, sest kasutajamugavusele ei pandud sel ajahetkel nii palju rõhku kui nüüd.

Liitreaalsus – see on nüüd see maailm, kus reaalne ja virtuaalne maailm on koos – on praegu aktuaalsem teema. Kes siis näiteks KG metsas oma hommikusörki joostes ei sooviks samal ajal vaadata otse rajalt (jah, sul on ees läätsed/prillid) läbitud kilomeetrite arvu ja aega koos motivatsioonipaketiga, kus sulle antakse märku, et vahest on ehk mõistlikum teha pikem ring või pärast jooksu venitus.

Tegelikult aga on suurem tulevik nende kahe reaalsuse kooslus (mixed reality), kus siis on võimalik läbi prillide luua oma olemasolevat keskkonda interaktiivsemaks ja millel on erinevates valdkondades suuremad eelised. Töötades arhitektina, on sul võimalik oma töölauale luua reaalse arhitektuurilise objekti kujutis, mida saad muuta ja vaadelda oma ees. Miks? Sest nii näed paremat kujutlust sellest, millisena see ehitis reaalselt valminuna välja näeb. Näiteks on sul võimalik Saaremaal asudes ostelda Londoni Primark’is. Pean silmas siis seda, et paned prillid ette ja tegelikult oma kodus olles saad käia poes ringi ja riideid selga proovida. Äge, eks? Nii ei peagi enam aega kulutama riideesemete tagasisaatmisele, sest sa tead juba enne ostu sooritamist, kas see rõivas sobib sulle või mitte. Samuti ei pea sa sõitma Londonisse, et minna just sellesse poodi.

Fakt on see, et kogu selle tehnoloogia tehnika ja seadmed on arenemisjärgus. 5G-interneti ja protsessorite jõudluse kasv annab kõigile head tingimused nende loomiseks. Näiteks USA sõjavägi ostis just mitmed tuhanded Microsoft Hololens’i prille, et muuta sõdurite väljaõpe efektiivsemaks. Võimalus on õppida sõjatehnikat, kaitsetehnikat jms personaalselt, hoides kokku reaalseid kulusid. Näiteks saab pommi kahjutuks teha, ilma et selleks pommi ostma peaks, või katsetada relvi, ilma et neid soetada tuleks.

Kui aga vaatleme tehnoloogia ja hariduse omavahelist põimumist, siis minu arvates on virtuaalreaalsusel (kaasa arvatud AR ja MR) meeletud võimalused, sest õppimine ja õpetamine ei pea olema piiritletud kindla füüsilise asukohaga.

Rakendades liitreaalsuse tehnoloogiat õppetöös, on võimalik muuta õppetegevus kaasaegsemaks ning rohkem vastavaks ühiskonna ja õppija vajadustele. Liitreaalsuse kasutamine õppetöös on tulemuslik ruumilise struktuuri ja funktsionaalsuse uurimisel, masina mehaanika, päikesesüsteem, inimkeha organid), geograafia õpetamisel, vulkaanide, keelestruktuuride ja sõnade tähenduste mõistmiseks, laborikatsete tegemiseks ning uuringuteks või kunstitundides.

Liitreaalsuse rakendamine õppetöös aitab õppijatel mõista abstraktseid nähtusi ja mõisteid, taaselustada toimunud sündmusi või luua olukordi, mis reaalses keskkonnas on kulukad või võimatud. Näiteks võid õppida keevitamist, ilma et soetaksid kalleid keevitusseadmeid.

Liitreaalsuse kasutamine mõjub positiivselt, kuna suureneb õpetatava sisust arusaamine. Sisu jääb pikaajalisemalt paremini meelde. Paranevad kirjaliku ja suulise töö tulemused. Paraneb füüsilise ülesande sooritus ja väheneb tehtavate vigade arv. Paraneb koostöö ja suureneb õppija motivatsioon.

Ametikooli oma rakendus

Oma jutu alguses mainisin, et käisin novembris Job4Techi virtuaalreaalsuse koolitusel, kus saime laiema vaate selle tehnoloogia võimalustest ja komponentidest ning sellest, kuidas luua VR-rakendusi ja mida selleks reaalselt vaja läheb.

Ei tohiks unustada, et enne, kui midagi looma hakata, on vaja ideed ja kontseptsiooni. Sul on vaja meeskonda: ühed loovad 3D-objektid, teised 3D-maailma, kolmandad viivad objektid Unreal’i (keskkonda, kust saab väljastada reaalse rakenduse), neljandad testivad ja viiendad turundavad.

Plaanime Kuressaare ametikoolis välja töötada reaalse VR-rakenduse eesmärgiga lahendada üks reaalse elu probleem. Meil on konkreetse eriala õpilased, kellelt tuleb probleem (kokad, autolukksepad, pagarid, raamatupidajad, õmblejad jne), meil on disaini eriala tudengid (kes loovad objektid ja UX/UI) ja meil on tarkvaraarendajad (kes viivad kõik kokku ja programmeerivad objektid koos töötama antud keskkonnas). Äge! Võtame selle tuleviku ideed kaenlasse ja astume positiivselt virtuaalsesse reaalsusesse!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 710 korda, sh täna 1)