Tohter, kes mängib tennist ja jookseb poolmaratoni

HAIGLA PAKUB VÕIMALUSI: Kuressaare haigla ravijuhi Edward Laane sõnul on üksjagu eesmärke saavutatud, aga suur osa tööst seisab ees.
MAANUS MASING

Tennis, poolmaraton, ooper, ballett, kammermuusika ja reisimine on vaid osake Kuressaare haigla ravijuhi doktor Edward Laane huvideringist, millele pühendumiseks leiab tunnustatud hematoloog aega vaatamata tihedale töögraafikule.

Mais Kuressaare haigla ravijuhina tööd alustanud Edward Laane on sündinud Tallinnas. Tema mõlemad vanemad olid tohtrid.

“Olen Tallinna poiss. Lõpetasin sealse 3. keskkooli, nüüdse Lilleküla gümnaasiumi. Pärast seda läksin Tartu ülikooli arstiteadust õppima. Valik oli üsna selge, kuna isa oli kardioloog ehk südamehaiguste arst ja ema hematoloog ehk verehaiguste arst. Isa õppis omal ajal spordiarstiks ja kuna ma tegelesin aktiivselt spordiga, siis minu esmane valik oligi spordiarstiks saada,” räägib doktor Laane.

Ülikooli astudes mõtles noormees aga ringi. Arstiteadust tudeerides unistas ta kardioloogikutsest. Peagi sai ta aru, et käeline tegevus sellel erialal talle ei sobi.

“Kuna kardioloogia langes ära, siis mõtlesin, mida teha. Otsustasin hematoloogia kasuks. Luges ehk seegi, et seejuures oli võimalus suuremas haiglas hematoloogina tööd alustada,” vaatab doktor Laane ülikooliajale tagasi.

Ülikooli cum laude (kiitusega) lõpetanud Edward Laane on nüüdseks hematoloogina töötanud üle paarikümne aasta ja ei kahetse oma valikut raasugi.

Märtsikuus avaldas Saarte Hääl uudisloo, andes lugejaile teada Kuressaare haigla uuest ravijuhist. Loo kommentaaris avaldab saarlasest patsient oma raviarstile tunnustust. “Austuse ja lugupidamisega tere tulemast saarde. Olin patsient kaks aastat, nüüd paranenud ja õnnelik. Aitäh, et valikuks Saaremaa. Edu,” kirjutab tohtri endine ravialune.

Enne Saaremaale tulekut oli Edward Laane Tallinnas Põhja-Eesti regionaalhaigla hematoloog-ülemarst.

“Oma isikliku arengu suhtes olin Tallinnas saavutanud selle, mis võimalik. Kuressaare haigla ravijuhi koht tundus väga atraktiivne. Tegelikult Tallinnast Saaremaale tulek väga lihtne ei ole. Mõtlesin selle üle põhjalikult järele. Arvestades aga isiklikku arengut, oli see parim valik,” põhjendab dr Laane.

Vaatab optimistlikult järgmisesse aastasse

Haigla ravijuhi ametis on Edward Laane olnud seitse ja pool kuud. Tehtut analüüsides ütleb ta, et jääb üldjoontes rahule, mainides aga sedagi, et kõike planeeritut pole suudetud saavutada. Samas vaatab ta optimistlikult järgmisesse aastasse, kinnitades, et tekkinud lüngad täidetakse uue aasta esimestel kuudel.

Üheks teravamaks probleemiks peab ravijuht arstide nappust, tuues näiteks kõrva-nina-kurguarsti siirdumise juunikuus tööle Tallinna.

“Kriitilise situatsiooni oleme tänu välisarstide abile suutnud likvideerida. Oleme probleemi püüdnud lahendada. Võib-olla tulevikus oleks mõistlik tegelda haigla finantseeritud arstide väljaõppega. Mõned kohad riiklikus residentuuris võiksid olla just maakonnahaiglatele,” arutleb Laane.

Minister Riina Sikkuti külaskäigu ajal võeti teemaks ka arstide palk. Edward Laane sõnul võiks tohtrite palk maakonnahaiglates, mis asuvad keskustest eemal, olla mingi koefitsiendiga. See oleks arstidele stiimuliks, et maakonnahaiglates tööle asuda.

“Kui arst töötab suures haiglas, on talle lubatud palju rohkem kui maakonnahaiglas töötavale kolleegile. Väiksemas haiglas peab arst arvestama arusaamatute piirangutega – ei tohi teha üht, teist ega kolmandat asja. See viib kvalifikatsiooni languseni. Noor arst ei soovi tulla sellisesse kohta, teades, et ei saa seal õpitut täies mahus rakendada. Nende teemadega peame kindlasti edasi tegelema,” rõhutab ravijuht.

Kõrvaltvaatajale tundub ehk kummalisena, et väiksemates haiglates arstide tegevust piiratakse.

“Tõepoolest, kui maakonnahaiglal on võimekust, miks siis tegevust käskudega piirata. Toetust saime ministrilt, kes haiglat külastades ütles, et tema ei näe põhjust, miks peaks arstide tegevust piirama,” räägib dr Laane.

Üheks eesmärgiks on ravijuht seadnud kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide toomise Saaremaale. Selles liinis tegevus juba käib.

Tippspetsialistidel ei ole ravijuhi sõnul Saaremaal tööd igapäevaselt. Seepärast on hea, kui nad saavad kas üks või kaks korda kuus abivajajaid Kuressaares vastu võtta. Selle asja juures on oluline, et saarlane ei pea minema arsti vastuvõtule Tallinna, vaid saab tulla tipptohtri juurde Kuressaares.

Õnneks on ka neid arstiteaduskonna tudengeid, kes pärast lõpetamist soovivad Saaremaale tööle tulla.

Ravijuht märgib, et Kuressaare haigla on oma seadmepargi ja ruumilahenduse poolest heal tasemel. Aeg-ajalt on tohtritel võimalus käia kogemusi omandamas välisriikideski. Alles hiljaaegu uudistasid Kuressaare arstid Soomes Helsingi ülikooli keskhaiglat, mis on Põhjamaade ja kogu Euroopa üks juhtivamaid teaduskeskusi.

Kuressaarest sõidab doktor Laane tihti Tartusse tudengeid õpetama või Tallinna haigeid vastu võtma. “Tegelikult on see tõesti pingutust nõudev tegevus. Tartu ülikoolis annan arstiteaduskonnas loenguid ja ka hematoloogia praktikume. Tallinnas võtan kord kuus õhtupoole patsiente vastu. Aega saan rohkem näpistada õppetöö arvelt, kui Tartus oleks õppejõude, kes saaksid anda hematoloogia praktikume.”

Arstiteaduskonna tudengitele hinnangut andes rõõmustab kogenud arst ja õppejõud, et Eestis on palju noori, kes tahavad arstiks õppida. Enamik sisse­astujaist on priimused ja suhtuvad ülikoolis eriala omandamisse tõsiselt.

Laane tõdeb, et üksnes hinnete järgi ei saa arsti elukutsele pühendumist mõõta. “Siia juurde kuulub termin nimetusega arstikunst. Palju sellest küll ei räägita, aga see koosneb teadmistest-oskustest, heast mälust, suhtlemisoskusest, empaatiavõimest, oskusest läbipõlemist vältida ja muudest arstile vajalikest omadustest, “ märgib tohter.

Arstina peab Edward Laane lugu tervislikest ja sportlikest eluviisidest. Ühtegi tabletti ta regulaarselt ei tarbi. Koolipoisina omandas ta tennisemängu oskused, saavutades võistlustel häid tulemusi.
“Nüüd käin väljakul harvem, aga vähemalt kord nädalas mängin kas siis oma poja või sõbraga. Kuressaares on selle ala harrastamiseks väga head tingimused nii hallis kui ka välisväljakutel. Edaspidi kasutan neid võimalusi kindlasti rohkem,” lubab tohter sagedamini tennisehalli külastada.

Tunnustatud hematoloog on end proovile pannud isegi poolmaratonis. Alles novembri alguses võttis ta ette enam kui 20-kilomeetrise jooksudistantsi Jaapanis Osakas.

Kuressaare terviseasutustesse, täpsemalt spaadesse, pole enam kui pool aastat Saaremaal elanud Edward Laane veel jõudnud. Igal juhul tahab ta lähiajal Kuressaare spaad ära testida, seda juba professionaalsest vaatevinklist haigla arengule mõeldes.

Eesti suurimal saarel käis Edward poisikeseeas, kui vanemad võsukese Saaremaa reisile kaasa võtsid. Õpetatud meedikuna on ta varasematel aastatel käinud ka saarlastest kolleegidele Kuressaares loenguid pidamas.

Side Saaremaaga sai alguse Rootsis

Huvitav on aga see, et nüüdseks juba pooleldi saarlaseks saanud arst peab Stockholmis elavat saarlast Maimu Aksbergi inimeseks, kes on talle oma kodusaarest palju rääkinud ja olnud sealjuures Laane karjäärile tõukeandjaks.

“Tänu Rootsi emigreerunud eesti perele sain mina 2000. aastal Stockholmi sõita. Rootsis elasin mitu kuud eestlastest vanapaari juures. Tänu nendele sain Karolinska instituudi doktorantuuri. See oli minu jaoks väga tähtis. Saaremaast rääkisime Kihelkonnalt pärit Maimuga ikka päris palju,” meenutab Laane.

Pärast päevatööd püüab doktor Laane Kuressaares aega sisukalt veeta. Ooperipäevadel saab teda kindlasti publiku hulgas näha. Kammermuusika kontserte on ta samuti nautinud. “Kuressaare teatrisse ma polegi veel jõudnud. Kui nüüd vähegi mahti saan, siis võtan selle sammu ette, kuigi pean ütlema, et sõnateatri fänn ma eriti ei ole. Pigem lähen ooperi- või balletietendusi vaatama,” räägib kultuurilembene arst oma eelistustest.

Saare vaatamisväärsusedki on Laanel paljuski avastamata. Panga pangal, Kaalis, Sõrve säärel on ta käinud. Angla tuulikumäel jäi suvel käimata.

“Avastamisrõõmud seisavad mul veel ees,” nendib Edward Laane.


EDWARD LAANE
Sündinud 23. juunil 1972 Tallinnas

Haridus
• Tallinna 3. Keskkool (Tallinna Lilleküla Gümnaasium) 1990, kuldmedal
• Tartu Ülikool 1996, cum laude, arst
• Tartu Ülikool 1997, internatuur
• Tartu Ülikool 2001, hematoloog
• Karolinska Instituut 2006, PhD onkoloogia ja eksperimentaalne onkoloogia
• Tartu Ülikool 2011, PhD hematoloogia

Töö
• Tallinna Keskhaigla arst 2001
• Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) hematoloog-vanemarst 2006–07
• PERH-i hematoloogiaosakonna juhataja 2008–10
• PERH-i hematoloogiakeskuse juhataja 2010–12
• PERH-i hematoloogia ülemarst-õppejõud 2013–17
• Tartu Ülikooli hematoloogia assistent 2008–14
• Tartu Ülikooli hematoloogia dotsent alates 2016
• Confido Erameditsiinikeskuse hematoloog alates 2014
• Dana-Farber Vähiinstituudi teadur-postdoktorant 2015
• Euroopa Ravimiameti onkoloogia teadusliku nõustamisgrupi ja Eesti Ravimiameti ekspert alates 2012
• Kuressaare Haigla juhatuse liige, ravijuht alates 2018

Perekond
• Poeg Siim ja tütar Elise

Hobid
• Tennis, käimine ja jooksmine

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 987 korda, sh täna 1)