Saarlased, kus asub aarete saar Kalaallit Nunaat? (1)

“Avastatud on seal kulda, teemante, tsinki, alumiiniumi, rauamaaki ja uraani. Kindlasti leidub veel palju teisigi maavarasid,” kirjutab end “ärakaranud saarlaseks” nimetav Eimar Rahumaa. “Kujuteldamatult suured on magevee varud, mida näiteks Saudi Araabia ja teised araabia maad vajaksid. Mis saarega on tegemist?”

Ei pea olema just Ivo Linna, et vastust teada – jah, Gröönimaa, mille gröönikeelne (inuittide) nimi on toodud selle loo pealkirjas. Tegemist on omapärase, maailma suurima saarega, mis asub oma sugulasest, 800 korda väiksemast Saaremaast linnulennult ligi 3000 kilomeetri kaugusel ja mis alles 2009. aastal, pärast rahvahääletust, sai Taanist suurema iseseisvuse.

Viimasel ajal räägitakse sellest saarest – mis omal ajal sai nimeks Roheline – üpris palju ja seda vähemasti kolmel põhjusel. Nime poolest küll roheline, on see (pindalalt 2,16 miljonit km2) kaetud 1–3 km paksuse jääga. Vaid randadel on kitsukesed rohelised ribad, sedagi rohkem Lääne-Gröönimaal.

Hiinlased heidavad silma

Viimasel ajal peetakse jääkilbi tervisel hoolsalt silma peal. Selle tagajärjel on avastatud suur 31 km läbimõõduga meteoriidikraater, 3 miljonit aastat vana.

Kümme aastat järjest on saar kaotanud aastas 500 miljardit tonni (gigatonni, üks gigatonn on ligikaudu kuupkilomeeter) jääd liustike “poegimisel” ja merre libisemisel. Viimati ühe 70x 1,5 km suure jäälahmaka. Aastail 1981–2017 on aastas keskmiselt merre läinud 200 km3 liustikke, seega siis on protsess hoogustunud.

Al Gore on seda nähtust värvikalt kujutanud oma filmis “Ebamugavad tõed”. Arvutused näitavad, et kui kogu jääkilp sulaks, siis tõuseks ookeanide ja merede tase 6,5 meetri võrra. Pole vaja olla Einstein, et ette kujutada, kuidas Maa siis välja näeks, mis inimestega rannikutel juhtuks ning kui väikesed oleksid sellega võrreldes meie praegused mured. Õnneks pole asi aga nii ühene. Lõppeval aastal on jääkilp, vaatamata (või just tänu sellele, mine tea?) soojale ilmale Euroopas, saarel kasvanud 44 gigatonni võrra. Esimest korda 35 aasta jooksul.

Olgu, kuidas on, ent mõni aeg tagasi ostis Taani valitsus Gröönimaal tagasi vana sõjaväebaasi. Põhjus? Saarele on silma heitnud hiinlased. Kliima soojenemine võimaldab hakata kaevandama maavarasid, varem ei tasunud see vaev ära. Et saarel elab vaid 58 000 inimest, pealegi on neil üpris madal haridustase (vaid 6% kõrgema haridusega), siis on ka väike investeering suure tähenduse ja poliitilise tähtsusega. Praegu toetab Taani Gröönimaad 3,4 miljardi Taani krooniga aastas (ligi 460 miljonit eurot), ent tahab summat oluliselt vähendada. Sestap on Euroopa Liit oma pilgu pööranud saare poole, sest sellel on suur strateegiline tähtsus, eriti kui tänu kliima soojenemisele avaneb Kirdeväila meretee aastaringseks kasutamiseks Euroopa ja Aasia vahel.

Saarlased, kasutage võimalust!

USA-le on Gröönimaa koos Islandiga alati olnud globaalsetes strateegilistes plaanides väga oluline. Thules asub nende radaribaas rakettide varaseks avastamiseks. Samas on Hiina oma suurejoonelise, tervet maailma muutva “Ühe tee ja vöö” plaanides andnud 11 000 alusega riigifirmale China Ocean Shipping Company ülesande kavandada transporti Hiina–Gröönimaa marsruudil. Muidugi ei juhtu see kõik mõne aastaga. Ent me teame ajaloost, et Hiina kiirustab väga aeglaselt, ent kindlalt ja läbimõeldult, sest pole neil ju vaja muretseda valimistulemuste pärast…

Islandil asub väga suur Hiina saatkond ja sealt juhitakse Gröönimaa hõlvamist. Reykjavik on Nuuki (15 600 elanikku) lähim pealinn. Kaks aastat tagasi ostis Hiina firma Shenghe Resources kaheksandiku kohaliku tsinki ja uraani kaevandavast firmast. Ühel Hongkongis asuval firmal on litsents rauamaagi kaevandamiseks ja möödunud aastal tahtis see osta ka USA mereväebaasi saarel, ent ebaõnnestunult. Hiinlaste askeldamine inuittidele meeldib, sest neil polevat eurooplaste härrasmentaliteeti, vaid löövad kohe ka ise käed külge. Ent taanlastele ja seega ka Euroopa Liidule on see järgnevatel aastakümnenditel probleemiks kujunemas.

Nüüd tulen siis pika jutu lõpetuseks oma arvamuse juurde: kas mitte saarlastel poleks ka aeg Gröönimaaga midagi ette võtta (Euroopa rahaga loomulikult). Selmet sõita ehitustöödele Soome ja Norrasse, tasuks vahest rohkem ringi vaadata Gröönimaal ning kasutada seal tekkinud ja tekkivaid võimalusi maailma paremaks muutmisel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 424 korda, sh täna 1)