Suure Tõllu lugudest saab piltmuistend

EEPOSEST MUISTENDINI: Kalevipoja pilteepose tegemist vedava Raoul Annioni meelitasid Tõllu teema juurde põnevad muistendid, mis on võimalik põimida terviklikuks looks.
Riina Mägi /Vooremaa

Koomiksi-Kalevipoja tegijad tahavad tuleva aasta lõpuks piltidesse vormitud loona kaante vahele saada ka Suure Tõllu muistendid.

Kalevipoja väljaandmist korraldanud Mr Bee OÜ juhataja Raoul Annion ütles, et eeltööd on looga juba pikalt tehtud ja tuleval aastal on plaan hakata piltmuistendit valmis joonistama. “Teeme samas stiilis nagu “Kalevipoja”, hästi detailse, ajaloosündmustele ja ajaloolistele leidudele tugineva. Saaremaa on selles mõttes väga huvitav koht, sest Suure Tõllu lood on tihedalt seotud 13. sajandi ristisõjaga kuni kirikute ehitamiseni välja. Lood hakkavad küll varem pihta, aga väga palju on seotud sõdade ja madinatega. Kohapeal on selle kohta väga palju materjale, kuni sinnani, et Kuressaare linnuses on kõiksugu puust kujukesi erinevatest kirikutest,” rääkis ta.

Tekstiga on väljaandja aasta jagu tööd teinud. “Kui me võtame senised Suure Tõllu raamatud, siis neis on muistendid toodud erinevate lugudena. Tegelikult on muistendeid oluliselt rohkem kui raamatutes avaldatud. Me tahaks need kõik üheks looks siduda, kuna erinevatest tekstidest tuleb välja selline ühtne liikumine. Raamat peakski ju olema üks lugu. Kahjuks ei ole me leidnud lugusid Suure Tõllu sündimisest või sellest, kuidas ta saarele sattus,” rääkis Annion.

Annion käis piltmuistendi ettevalmistustööde käigus kohtumas ka MTÜ Tõllu Tütred esindajatega, kes tunnistasid, et Tõllu-teema kipub Saaremaal tasapisi ära vajuma. “Seepärast olekski hea ta uuesti üles äratada. Teil on piisavalt palju Tõlluga seotud asju, mida külalistele näidata. Inimestes huvi tekitamiseks on aga vaja head lugu,” sõnas Annion.

Piltmuistendi praktilisest valmimisest rääkides märkis Annion, et kunstnik on juba leitud. Kui “Kalevipoeg” on jaotatud seitsmeks osaks, mille joonistab valmis seitse kunstnikku, siis Suure Tõllu lugu ei ole nii mahukas ja hakkama saab ühe kunstnikuga.

Peakunstnikuks valis Annion Jevgenia Dudini, kes joonistas Kalevipoja teise raamatu. Praktilises töös teeb aga ilmselt kaasa ka Kalevipoja kolmanda raamatu joonistanud Ats Nukki. “Temal tulevad väga hästi välja relvad, võitlusstseenid, samuti mehe lihasmass ja anatoomia – see on tal väga heal tasemel. Tõllu kujutamiseks oleks see ideaalne. Jevgenia eeliseks on aga väga detailne pildi sisu ja sügavama mõtte kujutamine. Ja vahel on vaja ka sellist naiselikumat joont,” arutles väljaandja.

Küljendamisel ja kujundamisel loodab ta kasutada kunstiakadeemia professorit Urmas Viiki, lisaks on meeskonnas keeletoimetaja ja korrektor.

Natuke lahtine on Annioni sõnul veel piirkondlike mustrite kasutamine ja ka Suur Tõll ise tahab veel lihvimist, mistõttu ei ole ta valmis selle kavandit veel laiema avalikkusega jagama. “Kalevipoeg on lihtsalt suurema kasvuga meesterahvas, aga Tõllu puhul räägime ikkagi hiiust, kes on seitse kuni üheksa jalga pikk. Talle on vaja hiiule iseloomulikke tunnuseid veel juurde anda. Meie Tõll tundub piltlikult öeldes veel pisut liiga poisike, kellele oleks tarvis ehk õlgade laiust juurde anda,” mui­gas ta.

Kui edaspidine raha taotlemine edukaks kujuneb, siis saab Annioni sõnul joonistama hakata. Optimistlik plaan on muistend piltidesse vormida aasta lõpuks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 295 korda, sh täna 1)