Aastas üle 200 vähidiagnoosi

Igal aastal diagnoositakse pahaloomuline kasvaja rohkem kui kahesajal Saare maakonna elanikul.

Tervise Arengu Instituudi andmeil on kinnitust saanud vähijuhtude arv aastatega kasvanud – kui 2000. aastal diagnoositi kokku 159 vähijuhtu, siis 2016. aastal 220.

Kui veel 2000. aastate algul oli mehi ja naisi vähidiagnoosi saanute seas enam-vähem võrdselt, siis sel kümnendil valitseb selles osas kindel meeste ülekaal. Eesti vähiregistri andmeil põhinev värskeim, 2016. aasta kohta käiv statistika näitab, et esmase vähidiagnoosi saanute hulgas oli 130 meest ja 90 naist.

Nende esmasjuhtude arv, kus kasvaja paiknes hingetorus, bronhis või kopsus, oli 2000. aastal 24, 2016. aastal aga 31.

Eesnäärmevähk diagnoositi 2000. aastal kümnel Saare maakonnas elaval mehel, 2016. aastal aga kolmekümne viiel.

Seedeelundid olid vähipaikmeks 41 juhul nii 2000. aastal kui ka tunamullu. Emakakaelavähi esmasjuhtusid diagnoositi nii 2000. kui ka 2016. aastal neli. Rinnavähi esmasjuhtusid oli aga nii 2000. aastal kui ka tunamullu kümme.

Melanoom sai mullu kinnitust kaheksal Saare maakonna elanikul (2016. aastal neljal), muu pahaloomuline nahakasvaja aga kolmekümne üheksal inimesel (2016. aastal kaheksal).

Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2016. aastal 8788 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4377 ja naistel 4411. Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning kopsuvähki (vastavalt 1433, 1164, 955 ja 865 esmasjuhtu).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 584 korda, sh täna 1)