Olen jõuluvana näinud, ma mäletan seda oma lapsepõlvest

Andri

Jõulutarkusi olid sedakorda valmis Saarte Hääle lugejatega jagama Lümanda Karu-Kati lasteaia 4–6-aastased päkapikud. Sest just nii nad ise ütlevad – nemad ongi päkapikud, sest päkapikuks saab nii, kui paned tutimütsi pähe ja valged karvad külge. No ja neil on tutimütsid ometigi olemas.

Astume ühel õrnalt kargel ja imede ime, ka päikselisel detsembrihommikul rühma sisse, kus meid kõlavate ja naerusuiste terede saatel vastu võetakse. Lasteaia

Miina-Eliise

direktor Elle selgitab lastele, et külla tulid Kertu ja Maanus ning Kertu tahab kangesti lastega juttu rääkida.

“Mis see Maanus on?” pärib üks krapsakamatest tüdrukutest.
“Fotograaf olen,” vastab Maanus.
“Fotograaf, aa… Ja mida siis sina räägid meile?” pärib sama piiga kohe aru ka teiselt tulijalt.

Mina ise ei räägigi väga palju, aga teie peate küll mulle ausalt ära rääkima kõik, mis te teate jõuludest. Teate te üldse midagi jõuludest?
• Jaa, siis on päkapikud!
• Jõuluvana tuleb.
• Ja ma saan kogu aeg sussi seest legosid.
• Aga mina sain päkapiku käest ühe pudeli.

Hakkame otsast pihta. Te tahate öelda, et teie teate jõuludest kõike?
• Mina arvan, et fotograaf peaks ka istuma.
• Räägime ringis! Jõuluvana käib.
• Päkapikud käivad.
• Kuusepuu on.
• Jõulutuled on üleval.
• Advendiaeg on.
• Saab puhata ja nautida jõulurahu.

Robi

Linda

Aga millal need jõulud on üldse, kas praegu on?
• Advendis.
• Natuke on juba.
• Praegu on advent.

Mis see advent tähendab?
• Kalendrist võib šokolaadi võtta.
• Saab glasuurida piparkookisid.
• Kuusepuul on kingitused, jõuluvana hakkab varsti käima kodudes, külamajas ja vanaemade ja vanaisade juures.
• Jõuluaeg on siis, kui ostetakse juba kalendreid ja sajab lund.

Kui lund pole, kas siis polegi nagu jõulud?
• Jaa, aga natuke on.
• Praegu on natuke talv, aga varsti hakkab suur talv ja siis on vähe sügist järgi.

Kindlasti te kuidagi valmistute jõuludeks. Mis te teete?
• Paneme jõuluasju.
• Meil on jõulutuled pandud akna peale.
• Jõuluajal on puhkus ja saame hingata jõulurahu.
• (Fotograaf teeb ühest põnnist pildi) See fotograaf paneb mind kirja!
Salme ja laule õpitakse ju ka. Kas teil on kõik juba selged?
• Jaa.
• Tüdrukud, laulame järjest! Mis see oligi, see laul… Ma ei mäleta.

Liisa

Äkki teab keegi mõnda luuletust?
• Ma oskan seda (laulab): “Verivorsti lõhnad tulid kuumast ahjust välja, kuumast ahjust välja, kuumast ahjust välja. Päkapikupoistele see tegi palju nalja ja nad hüüdsid üheskoos: “Jõulud, jõulud, kellad löövad till-till-till. Jõulud, jõulud, kellad löövad till-till-till.”.”

Pikemalt pole vaja ka. Miks peab laule ja salme oskama?
• Et muidu ei saa jõuluvanalt kingitusi.

Aga kui ei tea ühtegi?
• Siis ei saa midagi.
• Üks poiss hakkab laulma: “Kapinurgast tulid… ei, ma ikka ei oska rohkem.”
“Aa, see on ju see,” hüüab teine laps, haarates kõik teised kaasa laulma: “Jõuluvana kotist tulid kingitused välja, kingitused välja, kingitused välja. Päkapikupoistele see tegi palju nalja ja nad hüüdsid üheskoos: “Jõulud, jõulud, kellad löövad till-till-till. Jõulud, jõulud, kellad löövad till-till-till.”.”
• Nii, Andri kord.

Kõik ei pea täna laulma.
• Mina tahan!
• Minul on üks laul veel.

Matthias

Aga no… laulame siis.
• Poiss laulab omal viisil, oma sõnadega: “Mäekesel oli üks sõbrake, temal ei olnud sõbrakest. Teisel mäel ei olnud sõbrakest, aga tal oli ikka üks sõbrake. Tal oli mäeke, siis ta nägi, et mäele oli ilmunud jahimees ja lasi teda unekuuliga otse talle silma. Siis silm ütles, et mida sa teed ja siis tuli jahimees neile sõbraks.”

Selline laul… no väga tubli. Kes tahtis veel laulda?
• Mina, ma mõtlesin selle ise välja (laulab ka omal viisil, oma sõnadega): “Jõuluvana tuleb ööse kingitusi pakkuma, siis, kui õhtul päkapikud käivad ja kommi jagavad. Ja siis veel tuli jõuluvana, kes kirjutas, et kõik lapsed on head, on halvad.”

Laulame pärast veel.
• Ei, mul on üks veel praegu (laulab): “Kellahääl kutsub õue, jõulurõõm tungib põue, on langemas lund, on imede tund, ees ootab talvevõlumaa. Eemal näed sinilindu, kõrgelt mäelt paiskas lendu, ja soovid sul kõik täita ta võib, kui kõnnid talvevõlumaal.”
• Mul ka: “Let it go-oo, let it goo, can’t hold it back, tõ-tõ-tõõ. Let it gooo, let it go-oo. Turn away and slam the door. I don’t care what they’re going to say. Let the storm rage on. Ti-ti-tii-ti…”

Te laulsite siin hästi palju päkapikkudest ja talvevõlumaast ka.
• Meie olemegi päkapikud!
• Kas sa talvevõlumaast laulu oled kuulnud või?

Elsa

Just kuulsin, sa just laulsid.
• Aa-jah.

Aga kes on päkapikud?
• Kes on hästi väikesed ja neil on tuttmütsid, nagu meil.
• Ja nad on lahked ja mina saadan neile vahepeal kirju.
• Päkapikud on ühed väiksed nähtamatud olendid.
• Nad ei ole päris nähtamatud, aga neid ikka nähtakse, kuigi nad on nii väikesed, et neid ei näe ja nad elavad talvevõlumaal nagu smurfidki.
• Päkapikud ei ole päriselt olemas.

Aga kuidas päkapikuks saab, kas kuidagi saab üldse?
• Paned tuttmütsi pähe.
• Siis paned punased riided ja valged karvad külge.
• Ja siis sa pead pika nina tegema. Tal on ju natuke pikk nina.

Teil kodus ka käivad päkapikud?
• Kogu aeg sussi sees.
• Kas sa tead, mis imelik oli?

Noh?
• Üks päkapikk tõi meile jõulukalendri. Aga ma ei kirjutanudki talle enne kirja.

Soh. Aga miks need päkapikud käivad teil kodus ja toovad teile asju?
• Et kommi saaks tuua.

Kaspar

Miks peab kommi tooma?
• Sest need on head lapsed ju.
• Aga kui on pahad, siis ei tule.

Kust päkapikk teab, kas sa oled hea või paha?
• Ta piilub.
• Aknast. Üks oli seal!

Praegu?
• Mh-mh.
• Ma nägin neid eile piilumas kodus.
• Mul on selline voodi, et sinna pandi kardinad ette ja seal on nagu valgus ja see on nagu koobas.
• Aga mul on selline kavalus, et kui emme ja issi lähevad voodisse, siis ma panen neile hoopis kommi.

Siis sa oled ju ise päris päkapikk.
• Jah.

Aga need teised päkapikud, kuidas nemad teile koju pääsevad?
• Läbi õhu.
• Aknast tulevad.
• Võluvad end sisse.
• Mul on kahjuks selline klaas, kust nad ei saa sisse.

Hanna

Sul siis ei käigi päkapikud?
• Käivad. Aga need võluvad end.
• Mul käivad läbi sussi.

Jõuludeks tuuakse üks puu tuppa. Mis puu see on?
• Kuusepuu.
• Et saaks pühitseda jõulurahu.

Ilma kuuseta ei saa?
• Ei.

Peab see olema kuusk?
• Kuuseoks võib ka olla.
• Kuusekäbi ka.
• Sinna võib panna jõuluvanale kingituse. Vaata, jõuluvanal on nii palju lapsi, et üks laps võiks anda kingituse ka jõuluvanale.

Kui jõulud läbi saavad, mis siis kuusest saab?
• Siis antakse ära.
• Visatakse ta ära.
• Lõkkesse kohe!
• Kui jõulud on läbi, siis tuleb kevad, suvi ja sügis.

Kes see jõuluvana muidu on?
• See, kes käib kortsnast läbi ja viib hästi kiiresti kingitusi.
• Ta läheb tagasi ka korstnast ja lendab põhjapõtradega taevas.
• Jõuluvana on siuke asi, kellele tuleb panna üks küpsis ja piima. Ta joob natuke seda piima ja võtab selle küpsise ja seepeale paneb ta kingitused kuuse alla. Inimesed vaatavad pärast, kas ta on söönud seda küpsist ja kas ta on joonud. Kui on, siis saab kingitusi. Vot, tuut!
• Jõuluvana on… ma tean, muide. Jõuluvana on… ma ei tea.

Kus ta elab?
• Põhjanabal.

Kus see asub?
• Soomes.
• Ta ei ela Soomes, ta elab Põhjamaal!

Kus Põhjamaa asub?
• Hästi kaugel maal.

No kui kaugel?
• Nii kaugel!

Kuidas ta nii kaugelt maalt siia teie juurde saab?
• Põhjapõtradega.
• Ta läheb ööseti ju.
• Mina olen ükskord näinud jõuluvana. Ma mäletan seda oma lapsepõlvest.
• Jõuluvana on siuke olend, kelle põtradele pannakse porgandeid, et nad jaksaks lennata.
• Ho-ho-ho!
Aga jõuluvanasid on ainult üks, kuid lapsi nii palju. Kuidas ta jõuab igale poole?
• Põtradega
jõuab.

Mis imeloomad need põdrad on, et nendega jõuab?
• Põtradel on hea kiirendus.
• Nad on jõululoomad. Nad kappavad nagu hobused.
• Kui mina olin väikene, tuli ükskord jõuluvana nii, et tal oli mask ees.

Kuidas jõuluvana teab, mis teile kinkida?
• Me kirjutame kirja.
• Ta kuuleb läbi akna.
• Postkasti tuleb panna kiri.
• Ei tule, päkapikud toovad talle kohale selle.
• Ma kirjutasin kirja ühe päevaga ja ühe päevaga oli kiri läind ka!

Kas te saate alati seda kingiks, mis te jõuluvanale kirjutanud olete?
• Ei saa. Saame ainult magusat.
• Ükskord oli nii, et kirjutasin, et ta tooks mulle 100 000 eurot.

Ja mis sa kingiks said?
• Sain selle asemel hoopis kraana. Aga selle otsas oli sadatuhande euro.
• Issand jumal!
• Ohh!

Kui jõulud on lõpuks läbi, kuidas te teate, et nüüd on jõulud läbi?
• Lumi sulab ära.
• Ja päkapikud enam ei käi.
• Ja suss tuleb ära võtta.

Mis siis edasi saab?
• Siis võib niisama kaunistada.
• Kas sa tead, et mina jätan jõulutuled alles isegi siis, kui jõulud pole.

Aga kui tuleb kevad ja suvi, mis siis päkapikud ja jõuluvana teevad?
• Puhkavad ja magavad.

Magavad?
• Ei lähvad puhkusele.

Kus nad puhkavad?
• Aafrikas.

Aga nüüd võib keegi veel ühe laulu laulda ja siis on jutud räägitud.
• Mul ei ole rohkem laule.
• Mul on (hakkab laulma ja kõik laulavad kaasa): “Päkapikk väike, on akna taga kuss, otsib, kus peidus olla võiks suss. Piilub ja piilub ja näe, seal ta ongi. Sussike väike, ta sinna peidab kommi.”
• Mul on tuttmüts ikka peas, näed?
• Ho-ho-hoo! Nii naerab jõuluvana.

Saarte Häälega jutustasid Linda Maastik, Liisa Kallas, Matthias Kunder, Elsa Põld, Miina-Eliise Koppel, Hanna Pokk, Kaspar Kallas, Robi Pokk ja Andri Rõõm.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 641 korda, sh täna 1)