Pakendite kohtkogumine – mugavam, odavam ja kasulikum (28)

“Pakendijäätmete kodude juurest kogumine on inimesele mugavam, odavam ja meid kõiki ümbritsevale keskkonnale kasulikum kui avalikud pakendikonteinerid,” kirjutab vastukajaks Heino Vipi arvamusloole (“Asjatundmatus, suutmatus või mõlemat?”, SH 20.12) Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm.

Esmalt täpsustan üle, mida pakendiseadus nõuab või lubab. Lubatud on nii pakendite kogumine avalike konteineritega kui ka nende kogumine tekkekohal ehk kodudest. Esimese variandi puhul on kehtestatud asustustihedusest lähtuvad nõuded. Seal, kus ühel ruutkilomeetril elab rohkem kui 1000 inimest, peaks avalike pakendipunktide puhul olema neid sagedusega üks 500 m raadiuse kohta.

Kuressaare asustustihedus jääb alla tuhande elaniku ruutkilomeetril, mistõttu peaks siin olema üks avalik pakendipunkt elanikust 1000 m raadiuses. Seetõttu ei vasta tõele, et vahemaa avalike kogumispunktide vahel ei tohi Kuressaares ületada 500 m ning et ainuvõimalik lahendus on avalikud pakendikonteinerid.

Omavalitsusel on õigus otsustada

Seadus annab vallale õiguse valida, kas pakendeid kogutakse avalike konteineritega või kodude juurest. Mõlemad variandid on seaduse silmis võrdsed ja kaalutlus langetada otsus, kumb tee valida, lähtub sellest, kumb täidab paremini sorteerimise eesmärki. Kahe süsteemi samaaegset pidamist ei ole nõutud ning see ei oleks ka majanduslikult otstarbekas. Antud juhul on kogumissüsteemi muutmise otsuse taga väga lihtne põhjus – pakendijäätmete avalik kogumine ei täitnud suuresti oma eesmärki. Nii pakendite sorteerimise kui ka kohtkogumise suurem eesmärk on nende taaskasutusse suunamine võimalikult suures mahus.

Avalike konteineritega kogutud pakendeid ei ole paraku sageli võimalik taaskasutusse suunata, sest neisse konteinereisse pannakse ka kõike muud peale pakendi. See reostab aga konteineri sisu, sealhulgas ka need pakendid, mida inimene on korralikult sorteerinud usus, et ta panustab taaskasutusse. Tulemus on see, et kogutud materjal ei jõua mitte ringlusse, vaid prügimäele ja kasu pole sellisest “sorteerimisest” ei tublile sorteerijale ega taaskasutusorganisatsioonile ja kõige vähem meid kõiki ümbritsevale keskkonnale.

Esimese paari kuu kogemused kodudest kogumisega näitavad, et pakendijäätmed, mis nii kokku korjatakse, on oluliselt parema kvaliteediga ja jõuavad ümbertöötlemisse. Ka ei ole pakendite kohapealse kogumise juurutamine Kuressaares jalgratta leiutamine. Sama süsteemi on varem edukalt rakendanud näiteks nii Pärnu kui ka Nõmme.

Pakendijäätmete sorteerimisega tegeleb meil umbes pool elanikkonnast. Meie eesmärk kohtkogumisele üleminekul on seda osakaalu oluliselt suurendada. Kui inimesele anda valida, kas ta viib oma olmeprügi ise kuhugi avalikku konteinerisse või viiakse see ta kodu juurest väikese tasu eest ära, siis vähe on neid, kes tahaks selle tööga ise tegeleda. Miks peaks pakendijäätmetega olema teistmoodi, iseäranis, kui need viiakse kodu juurest tasuta ära?

Kui inimene mingil põhjusel kohtkogumist kasutada ei saa või ei taha, aga sorteerib, siis saab ta ka Kuressaares jätkuvalt kasutada avalikku konteinerit, võib-olla küll harjumuspärasest mõnevõrra kaugemal, sest edaspidi on neid vähem.

Sorteerimine muudab prügiveo odavamaks

Kui jäätmeid ei sorteerita, siis vähemasti pool tekkiva prügi mahust on pakendid. Seega, mittesorteeriv inimene maksab ise selle eest, et pakend koos muu prügiga prügiveopäeval ära viiakse. Kui inimene ei soovi või ei saa sorteerimisega tegeleda, jääb talle võimalus panna pakendid olmeprügi hulka ja maksta selle äraveo eest. Pakendite kohtkogumisteenust kasutama hakates saab ta aga oluliselt oma prügikulusid vähendada. Ta ei pea enam tellima prügivedu sama sagedusega, mis varem, kuna ta olmeprügi maht on oluliselt väiksem.

Pakendiveopäeval peab ta panema välja kollase kilekoti pakendijäätmetega, kui ta ei ole vedajat teavitanud, et ei vaja sellel päeval teenust. Vedajalt saab ta uue pakendikoti vastu. Kortermajadel, kes süsteemiga liituvad, on mõistlik muretseda eraldi pakendikonteiner. Pakendite äravedu on nii era- kui ka kortermajadele tasuta.

Kõige levinum linnalegend seoses pakendite sorteerimisega on see, et need on vaja piinlikult puhtaks pesta. See ei vasta tõele. Oluline on, et pakend oleks tühi, et seal ei oleks märkimisväärselt toidujäätmeid. Poolik jogurtipakk tuleb enne pakendikotti või -konteinerisse panekut tühjaks koputada. Halvaks läinud hoidis purgist välja võtta. Pakendit pesta pole vaja.

Kohtkogumisele üleminekut ja jäätmeveo laiendamist vallas tuleks vaadelda ühtse tervikuna. Kui on nii toimiv korraldatud jäätmevedu kui ka pakendite mugav üleandmise võimalus, siis ei ole mingisugust prügiuputust linnaruumis või teeservades põhjust karta. Kohtkogumisele üleminek ei puuduta ühtegi avalikus ruumis asuvat prügikasti, need jäävad Kuressaarde alles. Samas ei peaks iseenesest mõistetavana võtma seda, et läbi avalike pakendikonteinerite tulekski tolereerida anonüümset võimalust oma prügi kusagile ära sokutada, sest nii ei jõua see vähemasti metsa alla. Nii esimesel kui ka teisel juhul maksab keegi kolmas kinni sellise väära tegutsemise tagajärjed.

Kokkuvõtteks, pakendijäätmete kodude juurest kogumine on inimesele mugavam, odavam ja meid kõiki ümbritsevale keskkonnale kasulikum kui avalikud pakendikonteinerid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 615 korda, sh täna 1)