2018 oli Saaremaa põllumehele keeruline aasta (20)

Saaremaa põllumajandust jäävad lõppeval aastal iseloomustama põuast tingitud ülimadalad viljasaagid ja söödanappus, aga ka maisi läbilöök söödakultuurina.

Uus lihaveiselaut Otil.
MAANUS MASING

“Meie sõltuvus ilmast on ikka niivõrd suur ja kui õigel ajal ei tule tilkagi vihma, siis on tulemused väga kesised,” tõdes Saaremaa põllumeeste liidu juht Tõnu Post. “Suvivili oli väga kehv, rapsiga läks kehvasti ja talivili oli kesine rahuldav.”

Nimekas viljakasvataja Kaido Kirst sai tänavu kogutoodanguks mulluse 1700 tonni asemel vaid 700 tonni. Kõige rohkem andis vilja 18 ha suurune talinisupõld (üle 5 t/ha), seevastu 30 ha suurusel odrapõllul kujunes saagiks vaid 300 kg/ha. Osa uba jäi Kaidol üldse võtmata. “Nii pikka põuda pole minu ajal olnud,” tõdes Kirst, kes tõi positiivsena välja vaid päikesekülluses tavalisest magusamaks küpsenud maasikad. “Muidu on maasikad peenra peal liiga hapud, aga sel aastal oli täitsa ok.”

Ülimadalad viljasaagid

Vahekultuurina jõudis mahepõldudelt sel aastal esmakordselt tavapõllundusse päevalill, mida panid maha talunikud Aarne Põri ja Kaido Kirst. Viljakasvatajad Tanel Aru ja Martin Salu võtsid aga vastu palgatöö põllumajandustehnikaga kauplevates firmades.

Ehkki vilja kokkuostuhinnad on tänavu üle pika aja korralikud, pidi osa põllumehi kohustuste täitmiseks MES-ilt (Maaelu Edendamise Sihtasutus) laenu küsima. Detsembri alguse seisuga oli põuakahjude tõttu käibelaenu küsinud seitse Saaremaa põllumeest kokku 604 000 euro ulatuses.

Esimest korda viimase kümne aasta jooksul jäi saarlastel tulemus kirja saamata viljelusvõistlustel, nigel talvine lumeveevaru ja põuane vegetatsiooniperioodi algus nullisid Saaremaa põuakartlike põldude saagipotentsiaali. Lootus paremale saagile järgmisel aastal on aga vähemalt praegu täitsa olemas. “Saarlaste talirapsid ja taliteraviljad on nii võimsad ja vägevad,” ütles põllumajandusteadlane Peeter Viil. “Kui nad talve ilusti üle elavad ja kevadel sademeid ka tuleb, siis on saarlased tuleval aastal jälle pildil, “ avaldas aastaid saarlasi nõustanud teadlane lootust.

Ehkki lõppeva aasta põud oli erakordne, on siinmail juhtunud hullematki. 2001. aasta suvel käis Valjala kandi põldude pealt läbi kanamuna-suuruste teradega 15 minuti pikkune rahehoog, mille tagajärjel said kõige enam kahju talunik Eugen Koidu põllud. 187 hektarist teravilja all olnud maast sai Eugenil raherajus kannatada 90 hektarit, sügisene paduvihm hävitas veel 50 hektarit hernest. Eugen Koidu sõnul kulus tal rahe põhjustatud rahalise kahju klaarimiseks 10 aastat.

Põuaga kaasnenud söödaprobleemidele vaatamata liiguvad enamiku Saaremaa tootjate keskmised väljalüpsid aina ülespoole. Novembri lõpu seisuga on kõrgeima toodanguga Saaremaa piimatootja Kõljala POÜ 11 495 kiloga lehma kohta (+111 kilo). Järgnevad Kärla PÜ 11 258 (+567) ja Valjala POÜ 10 056 (+313) kiloga. Kõljala ja Kärla asuvad üleriigilises pingereas vastavalt teisel ja neljandal kohal.

Kõljala ühistu juhi Tõnu Posti sõnul oli sel aastal lati kõrgel hoidmine üsna kulukas. Kütusekulu suurenes vähemalt 35%, kallimaks läksid ka näiteks väetised ja teravili, mida tuleb loomasöödaks juurde osta. Seevastu põhisöödaga ettevõttel probleemi pole: “Meil jagub silo ka müügiks terve hulk, kui keegi peaks soovima,” lausus Post.

Sel aastal maakonnas hoo sisse saanud maisikasvatus kogub aga populaarusust. Mais osutus põuale küllatki vastupidavaks ning aitas oma suure saagikusega korvata muidu kiduraks jäänud söödavaru.

Samuti maakonna parimate piimatootjate hulka kuuluval Rauni POÜ-l juhtus aga selline lugu, et taimekasvatusjuht Tanel Kirst võeti sügisel ootamatult aega teenima. Rauni eestvedaja Aive Kesküla sõnul saab ta aga õnneks konsulteerida Taneliga meili teel. Siiski on Kesküla kevadise külviaja suhtes juba ette natuke murelik ja kavatseb esitada kaitseväele taotluse, et agronoom saaks kibekiirel külviajal korraks põllutöödele appi tulla.

Sigalad taastusid

Piimatootmisega tegi sel aastal lõpu Laimjala kandi mees Ardo Kaljuste, Aste külje all tegutseva Hekva OÜ osanikud vahetasid aga teravaks läinud õhkkonnas välja ettevõtte juhatuse Mati Mägiga eesotsas.

Ainus uus lüpsilaut valmis sel aastal Karjas, kus Karja OÜ pani püsti 240-kohalise robotlüpsilauda.

Saaremaa lihaveisekasvatuses andsid tunda USA poolt Türgi suhtes kehtestatud sanktsioonid, mis tõid kaasa Türgi valuuta odavnemise ja sealsete kokkuostjate ostujõu vähenemise. Selle tagajärjel on veiste kokkuostuhinnad kohati langenud lausa poole võrra. Sektorisse jätkas investeerimist Tuule Grupp, kes rekonstrueeris lihaveiste tarvis kunagise Oti lüpsilauda.

Poollooduslikel kooslustel toimetavad lihaveisekasvatajaid ja lambakasvatajaid, kel endal söödamaid napib, pidid heinarulle ostma kallimalt kui kunagi varem. Muhus võttis lammaste murdmistöö eelmisel aastal mahalastud hundi asemel üle ilves.

Kahel eelneval aastal seakatku tõttu kahes farmis ligemale 6000 siga kaotanud Valjala söödatehase grupp on nii Sakla kui ka Tagavere sigala täistuuridel uuesti tööle saanud. “Mõni külamees küll räägib, et Maripuu tegi omale meelega katku, et saada toetust, aga hukatud sigade eest saadud kompensatsioon ei kata pooltki sigade väärtusest,” rääkis maakonna suurim seakasvataja Raul Maripuu, kelle sõnul võtab katku tekitatud kahjumi seedimine aega mitu aastat. Olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et peaaegu aasta otsa on sealiha hind püsinud viimase kümnendi madalaimal tasemel.

Et emiste produktiivsus on tunduvalt tõusnud, siis on Maripuu sigade arv mitme tuhande võrra kasvanud ja püsib nüüd 33–34 000 juures. Eesti kapitalil tegutsevatest sealihatootjatest on see kõige suurem.

Kaks aastat tagasi ostis Raul Maripuu ära Kehtnas asuva endise Rey lihatööstuse koos seakasvatuskompleksiga ning tegutseb seal Frank Kutteri lihatööstuse nime all. Viimased rasked aastad tegid Maripuu sõnul selgeks, et seakatkust kaotas vaid seakasvataja. Seevastu kaupmees ja töötleja pääsesid üsna kergelt. Nüüd tahab Maripuu olla sees seakasvatuse ahela igas lülis, alates söödatoomisest kuni turustamiseni. “Kui sul töötlemist või kaubandust käes ei ole, siis oled sa peksupoiss,” lausus Maripuu, kes tahab Kehtna keskuses avada Frank Kutteri esinduspoe.

Arooniast viinamarjani

Mesinikud said pärast kolme järjestikust kehva aastat üle keskmise hea saagi. Uuest aastast hakatakse mesinikele maksma tarutoetust, mille nimel on nad võidelnud 2002. aastast. Konkurents Saaremaa mesinike vahel aga tiheneb, kokku tegutseb maakonnas juba üle kümne enam kui 100 perega mesiniku, rääkis maakonna mesinduse eestvedaja Aimar Lauge. Mesinike arvu kasvule on kaasa aidanud noortaluniku toetus.

Vähemlevinud kultuuride viljelejatest on Saaremaal püsima jäänud astelpajukasvatajad. Rain Metsmaker ütles, et astelpaju annab teenistust kümmekonnale kasvatajale ning hinnanguliselt on maakonnas astelpaju all 30–40 ha maad. Valdavalt läheb mari müügiks Soome.

Maasikakasvataja Taavi Põld on jõudnud turule.
MAANUS MASING

Köögiviljakasvatuses võtab järjest suuremalt ette Saiklas asuva Rautsi talu noorperemees Taavi Põri ja maasikakasvatuses Koimla talunik Taavi Põld, kes mõlemad oma tootmispindu oluliselt suurendavad. Anneli Varjuni arooniaistandus valmistub saaki andma Suurna külas. Noortaluniku toetuse saanud Marko Toomere soovib Saaremaale rajada pojengiistanduse ning Rain Arro ravi- ja maitsetaimede kasvanduse. Varem kalakasvatuses kätt proovinud Raul Schiff rajab aga õunaaia ja hakkab siidrit tootma.

Muhu veinitalu peremees Peke Eloranta ütles, et möödunud päikeseküllane suvi oli tema 2012. aastal alguse saanud veinitalu kronoloogias parim. Viinapuud said juba kevadel hea kasvuhoo sisse ja marjad jõudsid ilusti küpseda. Veini happesus on paremas tasakaalus ja tanniinid pehmemad. Isegi üleilmselt tuntud kapriisse sordi Pinot Noir´i kloon oli paljulubav. “Kümne aastaga loodetavasti saab asja balanssi ja mõistlikke saake,” sõnas veinimees.

Kati Näälik nimetati aasta konsulendiks, Tõnu Põlluäär sai maaeluministeeriumi hõbedase teenetemärgi. Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liidu tänusõnad kuuluvad Veiko Maripuule ühistegevuse edendamise eest ja Tõnu Talvile püüdluste eest siluda huntide, lammaste ning inimeste suhteid. Saaremaa aasta põllumeheks valisid kolleegid mahepiimatootja Janek Mägi.

Andres Kurgpõldu, üht kanget Valjala viljakasvatajatest, ei ole enam.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 669 korda, sh täna 1)