MAJANDUS: Aasta suurim probleem – tööjõupuudus (27)

KLIENDID JÄID TEENINDUSETA: Sügisel tuli avalikuks tõsiasi, et Maximas tööpäeva lõpus sisseoste tegemas käivad kliendid jäid mõnda aega letiteenindusest ilma, kuna poes valitses tööjõupuudus. Kuressaare Maxima juhataja Reelika Poopuu (paremal) ja müüja Kertu Mäeots kinnitasid siis, et kui müüjat ei ole, siis on ka vastav silt väljas.
Foto: MAANUS MASING

Uudised sellest, kuidas töötute read Saaremaal küll kasvavad, küll kahanevad, on tavalised igal aastal. Tõsiasi, et inimesi, keda tööle võtta või kes tööle tuleks, napib, on eriti tuliselt Saaremaa majandusaasta puhul märksõnaks olnud just tänavu.

Alles mõni nädal tagasi võttis Saarte Hääl teema kokku, tuues välja, et kui üksikutel erialadel on oskajatest puudus juba pikka aega, kõneletakse aina valjemalt ka üldisest tööjõupuudusest.

Töötukassa tööjõuvajaduse baromeeter näitab, et suur ülejääk on meil nt arve- ja raamatupidamisametnike osas. Ülejääk valitseb aga erialadel, nagu andmesisestajad, kontoriametnikud ja sekretärid.

Puudujäägi lahtris on ameteid poolesaja ringis. Sealt leiab köögiabilised, kalatöötlejad, koristajad ja hooldustöötajad, aga ka programmeerijad, mehaanikainsenerid, õpetajad, logopeedid, poemüüjad. Suur puudujääk on eriarstidest, keevitajatest ja kokkadest.

Lõppeval aastal on saarlased üritanud lahendust leida n-ö võõrtööjõudu kasutades. Ukrainlased on toonud leevendust nii põllumajanduses – sest maalt linna kolinud saarlased enam ise naljalt lüpsma ei kipu – kui ka majutusäris, kus samuti vakantseid töökohti jagub. Nõnda on tööjõupuudus ilmselt teemaks ka tuleval aastal. Mis aga majandusalaselt veel meenutama jääb?


JAANUAR

  • Kallim õlu maapoodidele õnneks surmahoopi ei andnud. Kui mullu pelgasid väikepoodide pidajad, et alkoholi järsud aktsiisitõusud võivad maapoode üksteise järel välja suretada, siis olgugi et õlut osteti vähem, ei juhtunud maapoodnike andmeil midagi drastilist.
  • Saaremaa ettevõtjate liidu, Kadi raadio ja Saarte Hääle koostöös toimunud konverentsi “Suur on väike, väike on suur?” võtmeteemaks kerkis Saaremaa avatumaks ja ligitõmbavamaks muutmine. Kogenud investor ja toiduainetetööstuse kontserni PRFood juhatuse liige Indrek Kasela tutvustas seal oma ideed Saaremaa 3.0, mis tähendab Saaremaa üheskoos turundamist.

VEEBRUAR

  • Edu messil jättis Alunaudi paadimeistri laovaruta. Düsseldorfis lõppenud paadimess osutus Saaremaa paadiehitajate jaoks edukaimaks. Seni tehtud töö on hakanud ära tasuma ning nõnda tuldigi messile toodangut ostma, mitte enam sellega tutvuma.

MÄRTS

  • Kuressaarlased maksid toasooja eest 2009. aasta hinda. Kui paljude kaupade ja teenuste hinnad on viimase kümne aasta jooksul oluliselt tõusnud, siis toasooja hind Kuressaares püsis 2009. aasta tasemel. 2009. aastal müüs ettevõte toasooja hinnaga 48,85 eurot/MWh, 2018. aastal aga 47,04 eurot/MWh, mis on viimase seitsme aasta madalaim hinnatase.

APRILL

  • Saare Fishexport viis oma uue toote Ameerika turule. Uus toode oli kuivatatud kilust valmistatud lemmikloomatoit.

MAI

  • WOW! keskus maksab 5,9 miljonit. Tuulte Roosi rajatava WOW! keskuse ehitusel lubati kopp maasse lüüa juba õige pea, suvel. Seni pole seda aga juhtunud…
  • Veinisaadik Kadri Kroon avas Koguvas restorani. Lisaks restoranile nimega Noodakuur avas uksed ka külalistemaja Bottengarn, mille toad on nimetatud kirjanik Juhan Smuuli elus rolli mänginud naiste järgi.

JUUNI

  • Kohalik käsitöödžinnimeister Lahhentagge tõi turule esimese saaremaise tooniku. Lahjentagge Kuusk ja Kardemon, mis on esimene ehtsa Saaremaa toote märgiga toonik.
  • Juuni alguse seisuga oli maakonnas 216 maksuvõlaga ettevõtet. Mullu samal ajal oli võlglasi 183. Kokku oli neil võlg tänavu enam kui 1,5 miljonit eurot. Mullu samal ajal oli võlasumma 1,2 miljonit eurot.
  • Siirupiemandate tootmishoonest sai kaua tehtud kaunikene. Leedri külas avati veidi üle 340 000 euro maksma läinud Saaremaa kadakasiirupi kadakakoda, mille valmimist siirupiemandad pikisilmi ootasid.

JUULI

  • Ruhnu ettevõtjad jäid hätta. Seoses parvlaevaühenduse katkemisega tekkis Ruhnu saare ettevõtjatel keeruline olukord. Ruhnus turismitalu pidav Kaarel Lauk ütles, et seoses praamiliikluse katkemisega olid saare ettevõtjad kolmandiku hooajast sissetulekuta. Kuna polnud külalisi, ei olnud ka tööd.
  • Pilliroost joogikõrte valmistamisega alustasid tänavu end Saaremaal püsivalt sisse seadnud elukaaslased Grete Riim ja Mihkel Tamm. Grete naasis seejuures kodusaarele, Mihkel tuli kallimaga kaasa. Kui Grete on igapäevaselt tööl jahisadama restos Hafen, siis Mihkel töötab valla kultuuri- ja spordiosakonna juhina.
  • Saarlaste eestvedamisel pandi püsti ka teine, Strawerry-nimeline firma, mis plaanib pilliroogu kasutada plastikust kõrte ja ka nõude asendamisel.

AUGUST

  • Varivere Tehnopark OÜ alustas Põlluvälja tehnoparki tootmishoone ehitamist, kus hakkab tegutsema tikkimisega tegelev ettevõte. Ettevõtte juhatuse liikme Mario Laulu sõnul saab 1200-ruutmeetrisest hoonest tikkimiskeskus ja katsetootmisüksus. Varivere tehnopark, mille juhatuse liige on ka Tullio Liblik, rahastab hoone ehitamist ise. Vaid elektrivõrkudega liitumiseks saadi EAS-ilt toetust 25 326 euro ulatuses.
  • Mai lõpul Coopi kauplustes käima lükatud sularaha väljastamise teenus leiab eriti kasutust maapoodides. Kahe kuuga oli väljamakseid 1778. Keskmine summa oli 40 eurot.
  • Saarlaste palk ei tahtnud madalamate seast tõusta. Statistikaamet teatas, et Eesti keskmine brutopalk oli teises kvartalis 1321 eurot. Saaremaal said inimesed samal ajal vaid 977 eurot.

SEPTEMBER

  • Juba suve algul teatavaks saanud info, et Poola nn odavkaubakett kavatseb laieneda ka saarele, sai vahepeal kindlama vormi – pood tuleb Aurigasse. Uksed avas pood kuu hiljem.
  • TS Laevad teenindas suvega üle miljoni reisija. Kuressaare lendude täitumus püsis aga 90 protsendi juures.
  • Saare Erek avas puitmajade tehase Hiinas Hubei provintsis. Tegemist on siiamaani suurima Eesti investeeringuga Hiinas.
  • Kümme ettevõtet ja fondi ehitaksid oma kuludega Muhu ja mandri ning Hiiumaa ja Saaremaa vahele sillad. Sildade rahastamise viisi otsustab kevadel uus valitsus pärast mõjuanalüüsi valmimist.

OKTOOBER

  • Kui mullu kolmandas kvartalis soetati endale 207 uut sõiduautot, siis tänavu oli esmaselt registreeritud autosid 181. Seejuures oli aastaga kahanenud ka käesoleva väljalaskeaastaga sõiduautode registrisse kandmine. Mullu soetasid saarlased väljalaskeaastaga 2017 sõiduautosid 98, tänavu väljalaskeaastaga 2018 autosid 76.
  • PRFoodsi tütarettevõte Saaremere Kala AS esitas uue hoonestusloa taotluse Hiiumaa lähistel avamere kalakasvatuse kompleksi rajamiseks. Hoonestusloaga taotletakse luba avamere sumpades vikerforelli kasvatuse kompleksi rajamiseks aastase toodanguga ehk juurdekasvuga hinnanguliselt 2050 tonni.

NOVEMBER

  • Ühistu asus uue ettevõttega oma brändi tugevdama. Üks ajaring on täis saanud – nii võttis Saaremaa tarbijate ühistu juhatuse esimees Kalle Koov kokku nõukogu otsuse asutada nende senise tootmistsehhi varade baasil iseseisev äriühing STÜ Tootmine. Tootmise alla kuuluvad pagaritooted ja muu omatoodang.
  • Käimasoleval hankel Saare maakonna bussiliinide teenindamiseks osaleb ka maagaasi müüja JetGas OÜ, kes soovib Saaremaad teenindavate busside üleminekut gaasiküttele.

DETSEMBER

  • Lapikoja perenaise Maire Forseli peagi ilmuv raamat pealkirjaga “Palgatööst kõrini? Hakka ettevõtjaks!” räägib ausalt tema enda kui mikroettevõtja loo.See raamat on Forseli sõnul tema jaoks omamoodi hüvastijätt lapikojaga. Kuna käsitöömeistri kätes on artroos, siis pole tal võimalik padjategu aastateks alles jätta ja juba praegu täidab ta vaid mõne üksiku tellimuse.
Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 393 korda, sh täna 1)