KULTUUR: Sada aastat ja tuhat tunnet

TUHAT TUNNET KÄSIKÄES: Tantsupidu.
MARGUS MULD

Lõppevale kultuuriaastale jätsid oma pitseri nii Eesti juubelisünnipäeva tähistamine kui ka Saaremaa valla käimalükkamine.

Eesti 100 tähistamine on käinud juba mitu aastat ja sellise väärika juubeli äramärkimine väga paljudel erinevatel viisidel on kindlasti tore. Mida laiapõhjalisem, seda parem. Mida rohkem kaasatuid ja osasaajaid, seda parem. Aga kusagil peaks siiski olema ka mingi piir. Aeg-ajalt jäi paraku mulje, et sünnipäevakingiks armsale isamaale taheti pühendada vaat et iga kraavikaevamine, ühislaulmine või tuletegemine, mis oleks tegelikult toimunud nii ehk teisiti.

Aegade suurim

Eesti statistikaameti avaldatud rahvakultuuri-teemalisest ülevaatest 2017. aasta kohta selgub, et Saare maakonnas on esirinnas koorilaulu ja rahvatantsu harrastavad naised. Kokku on enim harrastajaid koorilaulul. See valdkond köidab 1413 inimest 3428-st. Populaarsuselt teine harrastus on rahvatants, millega tegelejaid on 1015. Need kaks valdkonda on teistest kõvasti ees. Võrdluseks näiteks: harrastusteatriga tegeleb 297 inimest, muu vokaalmuusikaga 171, käsitööga 143, folklooriga 129.

Juubeliaasta tõsised ja pikka aega ettevalmistatud rahvakultuuri valdkonna ettevõtmised olid võimsad. Alustame tantsupeost “Tuhande tunde saar”. Nii uhket ja ilusa lavastusega maakonna tantsupidu pole meil vist varem olnud. Stsenarist Marit Tarkin ja üldjuht Virge Varilepp olid oma meeskonnaga teinud tulemuslikku tööd ja lõpptulemus liigutas nii vaatajaid kui ka esinejaid.

Kõigi aegade suurim peaks olema peol osalenud inimeste arv – 1375 tantsijat ja 50 juhendajat. Numbri tegi suuremaks ühest küljest küll mudilasrühmade kaasamine, kuid tõsiasi on seegi, et rahvatants on Saare maakonnas, eriti koolinoorte hulgas praegu väga populaarne.

Tantsupeo tegi eriliseks ka möödunud aastal toimunud tantsuloome konkurss “Saarlane tantsib”, millele laekunud 33 tantsust seati tantsumurule üheksa. Need olid teosed, mis avasid saarlaste olemust ja hinge, peegeldasid nende rõõme, igapäevaelu, armastust mere, looduse, inimeste ja elu vastu, aga ka saarlase igatsusi, unistusi ja suurt südant.

Tantsupeo korraldamisega on tihedalt seotud Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi tunnustus Lokulaud Maasoola kategoorias, mille sai Saare- ja Muhumaa tantsuõpetaja Anne Keerd. Tantsupeo kavas oli kolm tema loodud tantsu. Kategoorias pikaajaline panus valdkonda pälvis Lokulaua aga Õie Pärtel, kes on enam kui veerand sajandit õpetanud lastele pärimusmuusikainstrumente ja kelle õlul olid tantsupeoga samal ajal toimunud rahvamuusikapeo “Pidu meie õuel” kunstilise juhi kohustused.

Eesti rahvamajade ühingu olulisima auhinna Kaheksakanna sai pikaajalise töö eest Taritu kultuurijuht Aili Salong, tema enda sõnul on see tunnustus kogu Taritu kandi rahvale.

Süvast süldini

Muusika-aasta oli juubelisünnipäevale kohaselt kirev. Johannes Põlda tõmbas poognat “Klassikatähtede” finaalis ja tõestas sellega, et ka väiksematest kohtadest pärit muusikutel on võimalus talendi ja töötahte olemasolul väga kaugele jõuda.

Sander Mölder osales balleti “Keres” muusika loomisel ja andis välja oma järjekordse plaadi. Maria Fausti uusim album “Machina” nomineeriti Taani muusikaauhindadele aasta komponisti kategoorias, muusik ise pälvis aga Taani muusikakriitikute aastapreemia.

Läänesaarte kammerorkester võttis oma teisel tegevus­aastal ette nõudliku kammer­ooperi lavale toomise, Saaremaa ooperipäevad pakkusid aga ooperisõpradele ürituse senise ajaloo mahukaima programmi, mis tõi kokku ka rekordilised ligi 15 000 külastajat.

Pärast mitmeid varasemate aastate ponnistusi on saarlastel lõpuks olemas ka oma ametlik superstaar – Uudo Sepp. Lihtsa maapoisi sarm oli nii vägev, et žüriiliige Mihkel Raud võrdles teda üsna esimestes saadetes piduriteta rongiga, mis põrutab otsejoones finaali. Ja ta ei eksinud. Merilin Mälk tõi aga samalt konkursilt Saaremaale suurepärase kolmanda koha. Aivo Sadama osalusega süldibänd Sada ja Seened saavutas konkursil Rahvabänd auväärse teise koha. Muusikavaldkonna tunnustustest tasub siinkohal märkida ka Vaba Rahva Laulu korraldaja Ülo Kannisto pääsemist Aadu Luukase missiooniauhinna nominentide ja premeeritute hulka.

Naervad maskid

Teatrist oli lõppeval aastal põhjust kirjutada mitmel erineval moel. Näitemänguga tegelemisel on Saaremaal pikad traditsioonid ja need saavad alguse juba koolidest. Meie õpilasteatrid on läbi aastate erinevatel festivalidel edukalt esinenud, nii ka tänavu. SÜG-i miniteatripäevade võit jäi tänu kooli oma trupile Krevera koju, Viimsis toimunud õpilasteatrite festivalilt Väike Lava 2018 tõi Kuressaare gümnaasiumi 5.d klassi trupp Kena lavastuse “Rohkem kui tuhat sõna” eest kaasa ühe kolmest laureaaditiitlist ehk Suure Vaala, lisaks võitis juhendaja ja lavastaja Lelet Aavik ühe kolmest lavastajapreemiast.

Maikuus Pärnus Provintsiteatripäevadel esietendunud Taritu tubateatri “Põrunud aru õnnistus” (lavastaja Väino Uibo) pälvis nii I laureaadi tiitli kui ka neli preemiat. Tunnustusi jagus teistelegi. III laureaadiks kuulutati Salme vallateater (“Nukumaja”, lavastaja Edite Neimane), parimaks naispeaosatäitjaks Kersti Sepp (Saaremaa Teater, “Arstilkäik”, lavastaja Väino Uibo) ning rollipreemia said Eine Järmut (Tornimäe teater, “Tühjad näpud”) ja Meelis Juhandi (Salme vallateater, “Nukumaja”).

Augustis olid saarlased aga ise harrastusteatrite võõrustajad. Kärla rahvamajas toimunud üle-eestilisel külateatrite festivalil mängiti kolmel päeval 35 näitemängu 34 trupi poolt. Saaremaalt osales kaheksa näiteseltskonda. Ühtekokku oli võistlustules 320 harrastusnäitlejat.

Saarlastele tõid kastanid tulest välja Salme vallateater, kes etendas Urmas Lennuki tükki “Igavene kapten” (lavastaja Maire Sillavee) ja Saaremaa Teater, kes mängis Väino Uibo kirjutatud ja lavastatud näitemängu “Naised meeste maailmas”. Tasuks laureaaditiitel, lisaks peoga muid tunnustusi.

Aga ega näitemängu kunagi liiga palju pole. Kevadsuvel alustas tegevust Karja näitering, kes mängis avatükina Krista Küti käe all Karja mõisamajas lavale toodud Janno Puusepa näidendit “Karja mõisa vaim”.

Kuressaare Linnateater, millest uue aasta esimesel poolel on saamas sihtasutus Kuressaare Teater, tegutses oma tuntud headuses. Etendused nii omas majas kui ka väina taga publikupuuduse üle kurtma pole pidanud, noore “püsikoosseisu” toel on välja toodud eripalgelisi lavastusi, sealhulgas Tiit Palu kaunis vastakaid arvamusi tekitanud suvetükk “Meretagune asi”.

Suhted ja tunded

Priske oli taas saaremaise märgiga kirjandusaasta. Kõmulisimaks on osutunud krimižanri kõrvale jätnud Katrin Pautsi “Minu Muhumaa”, valus minevikurännak, mis lõi märkimisväärse osa saarest, kus aeg puhkab, kihama kui sipelgapesa. Telesarjast “Nukumaja” tõukunud Pautsi teine sel aastal ilmunud raamat “Marduse tänav” ja põnevik “Hull hobune” nii suurt tähelepanu pälvinud ei ole.

Kogenud kirjamehe Tarmo Tederi sulest tuli välja kogumik “Ahistuse jutud”, raamatukogude lemmik Adena Sepp üllitas üheteistkümnenda olmeromaani “Põletav küünlaleek”. Aasta teises pooles jõudis lugejateni üle pika aja taas Lembit Uustulndi kirjatöö – “Avameri. Kapten”, mille lugejad on hästi vastu võtnud. Mehis Tulk sai kaante vahele ajaloolise romaanisarja “Maa ja Taeva mõrsja” teise raamatu “Kuningas”, laulumees Margus Vaher suhteraamatu “Tee mehe südamesse” ja Aarne Mägi lasteraamatu “Maru lugu”. Detsembris jõudis lugejateni ka Jaana Malingu osalusel valminud Rain Siemeri “Elus”.

Müügitabelite järgi on edukaks osutunud Nete Tiitsaare debüütluulekogu “Ööraamat”, lisaks tuli Saaremaa ja Muhu autoritelt kirjastuse Paljasjalg projekti “100 luuleraamatut” raames välja viis-kuus luule­kogu.

Kohaliku kultuuripoliitika tegemisel olid läbivad motiivid struktuurimuudatus ja palgatõus. Kuressaare võidujooks Euroopa kultuurpealinna tiitlile lõppes küll kohe pärast stardipauku, kuid eeltöö, mis selleks tehti, ei lähe kindlasti vett vedama ja ideed, mis jõuti lühikese aja jooksul kokku koguda viiakse loodetavasti ellu ka ilma uhke aunimetuseta. Nii nagu muudki kultuurivaldkonnaga seotud suuremad ja väiksemad plaanid – Aste klubi sai valmis, Lümanda klubi ümberehitus läks lõpuks ka töösse.

Saaremaa kunstistuudiol valmisid Kuressaares Lossi tänaval EAS-i toetusraha abil loomekeskuse ruumid, mis on juba Eesti kunstirahva poolt hästi vastu võetud ja leiavad regulaarset kasutamist. Järgmise etapina on kunstistuudio juhil Anne Tootmaal käimas töö keskusele rahvusvahelise mõõtme andmiseks.

Rahvusvahelise kunstiresidentsi ideed on asunud ellu viima ka Araabia Ühendemiraatides töötav skulptor ja maalikunstnik Toomas Altnurme, kes on võtnud nõuks rajada loomekeskuse Undvale vanasse sõjaväeossa. Kohalike kunstnike igapäevatööd ja loomeprotsessi see praegu veel ei mõjuta ja nende looming jõudis ka sel aastal erinevate näituste vahendusel huvilisteni. Saaremaist näituseelu ilmestasid lisaks paljude välisautorite väljapanekud, millest üheks põnevamaks ja unikaalsemaks saab lugeda Eduard Wiiralti tööde näitust Kuressaare linnuses.

Ja lõpuks. Tubli festivalituuri tegi sel aastal ja noppis mitmeid auhindu Eeva Mägi dokumentaalfilm “Lembri Uudu”. Uuel aastal jõuab vaatajateni juba Mägi uus teos “Süda Sõrve sääres”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 287 korda, sh täna 1)