Manalateele siirdunud kuulsused (1)

14. märtsil suri 76-aastasena maailmakuulus briti füüsik Stephen William Hawking. Juba 1963. aastal diagnoositi tal amüotroofne lateraalskleroos ehk mootorneuroni haigus. Teadlane ei saanud ise rääkida, et end teistele arusaadavaks teha, pidi ta kasutama arvuti tekitatavat kõnet. Haiguse süvenemine põhjustas peaaegu täieliku halvatuse. Raske tõbi polnud aga tahtejõulisele isikule takistuseks. Temast sai nüüdisaja üks tuntumaid teadlasi. Hüvastijätutseremoonia toimus 31. märtsil Cambridge’is. Stephen Hawking maeti Westminster Abbey’sse tuntud inglise füüsiku Isaac Newtoni haua kõrvale.

Hawkingi uurimused mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on mõjutanud paljusid teadlasi. Lisaks saavutas ta edu oma populaarteaduslike töödega, kus arutles oma teooriate ja kosmoloogia üle. Tema raamat “Aja lühilugu” oli enneolematu läbimüügiga ja püsis ajalehe The Sunday Times raamatumüügi edetabelis ühtekokku 237 nädalat. Ajalehe The Telegraph 2007. aastal koostatud reitingus “Nüüdisaja 100 geeniust” (Top 100 living geniuses) oli ta kaheksandal kohal.



25. augustil suri 81. eluaastal tuntud Ameerika vabariiklasest poliitik ja senaator John McCain. Päev enne tema surma teatas perekond, et McCain on otsustanud 2017. aasta juulis diagnoositud peaajukasvaja ravi lõpetada.

Hüvastijätutseremoonia senaator McCainiga toimus 1. septembril ühes Washingtoni kirikus. Kohale olid saabunud tuhanded inimesed, nende seas endised presidendid Bill Clinton, George W. Bush ja Barack Obama. McCaini suurim vaenlane, USA praegune president Donald Trump matustele kutsutud ei olnud.


6. oktoobri hommikul suri Barcelonas Sant Pau kliinikus, kus ta oli viibinud septembri keskpaigast, 85-aastane maailmakuulus katalaani ooperilaulja Montserrat Caballé. Ta maeti 8. oktoobril Barcelona ühele kalmistule oma vanemate kõrvale.

Montserrat Caballé’d peetakse XX sajandi üheks tuntumaks sopraniks, kes sai kuulsaks bel canto laulmistehnikaga ning Rossini, Bellini ja Donizetti ooperites. Kuid mitte ainult ooperilavadel ei löönud Caballé läbi. 1988. aastal salvestas ta koos rocklaulja Freddie Mercuryga laulu “Barcelona”, millest kujunes peagi tõeline hitt.1992. aastal sai sama laul aga Barcelona olümpiamängude hümniks. Montserrat Caballé tegeles ka heategevusega. Ta oli UNESCO hea tahte saadik ja rajas Barcelonas erivajadustega laste fondi.


Ööl vastu 30. novembrit suri 95. eluaastal USA 41. president George Bush seenior. Elu lõpuaastatel olid tal tekkinud tõsised terviseprobleemid, mistõttu tuli tal suurem osa ajast haiglaravil viibida. Ta kannatas Parkinsoni tõve all ja oli seetõttu sunnitud liikuma ratastoolis.

USA endine riigipea maeti College Stationi linnas Texase ülikooli juures tegutseva temanimelise raamatukogu ja muuseumi territooriumile abikaasa Barbara Bushi kõrvale. Barbara Bush suri selle aasta kevadel. Samasse on maetud ka nende tütar Pauline Robinson, kes suri 1953. aastal varases lapsepõlves leukeemiasse. Hüvastijätutseremoonia oli kinnine ja sellel osalesid vaid pereliikmed.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 047 korda, sh täna 1)