Nähtamatu Andi Noot, seksiturism ja lehmad miiniväljal

365 päeva jooksul jõuab toimetusse vihjeid ja lugusid, mille uskumisega on ka kõige kogenematutel ajakirjanikel omajagu tegemist. Kogusime kokku parimad kuulujutud, sahinad, eksitused, müsteeriumid, vandenõud ja kokkusattumused. Järelduste tegemine on omal vastutusel.


Vana habe vajab hooldust

Saaremaa vallavalitsusse saabub iga päev mõni toetuse küsimise palve. Vahetult enne kibeda jõuluhooaja algust tuli taotlus ühelt jõuluvanalt. Nimelt oleks tal vaja raha jalanõude ja riiete ostmiseks. Samuti oleks vaja riideid puhastada ning korda teha oma habe ja juuksed. Seda kõike nõuab muuseas asjaolu, et Eestis korraldatakse mitmeid jõuluvanade kokkusaamisi ning seal tuleb korrektne välja näha. Tuleb välja, et jõuluvanaks olemine on üsna kulukas: saapad maksavad 350, kasukas 200, riiete puhastus 200, habeme ja parukate hooldus 50, kommid ja muu nänn 100, transport 800 ning töötasudeks ja maksudeks oli arvestatud 300 eurot.


Igaühel oma mihklipäev

Igasugu toetuste jagamine uue valla tingimustes oli mööduval aastal kuum teema. Kui endistes valdades sai iga MTÜ oma tegevustoetuse kätte suurema kärata, siis suures vallas tuleb iga euro nõutamiseks läbida bürokraatiakadalipp. Valla kultuuriosakonna juhataja Mihkel Tamm tegi üksvahe avalduse, et igat kultuurimaja ja külaseltsi simmanit vald ikka toetada ei saa.
Justnagu peene ärapanemisena tuli üks selts üsna varsti küsima 100 eurot toetust – mihklipäeva korraldamiseks.


Liiga raske elamus

Kultuurivallas sai lõppeval aastal sule tindiseks päris mitu Saaremaa ajakirjanikku. Ühele neist, kes kirjutas valmis paraja klotsi mõõtu raamatu, kurdeti lugejatega kohtumisel, et raamatud olla liiga paksud. Raamatukogutöötaja arvates võiksid raamatud olla õhemad seetõttu, et vanemad inimesed lihtsalt ei laenuta paksemaid raamatuid. Nad ei jaksavat neid lihtsalt käes hoida.


Tulus äri elukohaga

Kuressaares koostatakse 1. klassi minevate õpilaste pingerida kooli läheduse järgi. Koolimajade läheduses elavatelt inimestelt on sisuliselt võhivõõrad küsinud, et kas oleks võimalik üks laps ja lapsevanem mõneks ajaks nende juurde sisse kirjutada. Mõõduka tasu eest loomulikult. Pakkumiste vastuvõtmise kohta Saarte Häälel andmed puuduvad, kuid trall fiktiivsete elukohtadega on avalik saladus ning vallavalitsuseski teada.


Ise müün, ise ostan

Madis Kallase juhitav Saaremaa vallavalitsus sai ostupakkumise amfiib-niiduk-kogujale, millega puhastatakse veekogusid taimedest. Müüjaks oli tegevuse lõpetanud ja likvideerimisele läinud Saaremaa omavalitsuste liit. Pakkumise oli allkirjastanud SOL-i viimane juht ja likvideerija Madis Kallas.


Aasta vandenõuteooria

Kuressaare võttis endale aastal 2018 suurejoonelise eesmärgi ja kandideeris Euroopa kultuuripealinnaks. Tehti uhke esitlus, kuid konkurentsist langeti välja juba enne finaali. Saaremaa kuulsamad vandenõuteoreetikud vaatlesid juhtunud ja avastasid ühe seaduspärasuse, mis võis Kuressaarele saatuslikuks saada. Nimelt ei olnud tutvustust teinud seltskonnas mitte ühtegi põlissaarlast, vaid kõik varem või hiljem mujalt siia sisserännanud. Kahtlus on, et “ö” ei kõlanud piisavalt selgelt ning õ-tähelise jutu peale ei võetud meid ülemäära tõsiselt.


Kommunism on tagasi

Aasta üks suuremaid rõõmusõnumeid oli kindlasti tasuta ühistranspordi kehtestamine. Piletit osta pole vaja ja bussireisijate arvud aina suurenevad. Ühel Saaremaa liinil olnud bussi astunud turistid väga üllatunud, kui kuulsid bussijuhi käest, et piletit osta pole vaja ning sõita saab tasuta. Nende imestamise peale oli bussijuht võidukalt selgitanud ka põhjust: “Meil on kommunism!”

Vanu aegu meenutavad teisedki. Nii registreeriti neil päevil ettevõte nimega Kingissepa Ehitus OÜ.


Mitu sadamat see maksab?

Kuressaare linna servas vallarahade toel uuendatud Tori jõesadam on olnud suurte vaidluste objekt. Kohaliku opositsiooni arvates on tegu mõttetu projektiga, vastaspool peab seda siiski igati vajalikuks. Valla eelarvest saadud 100 000 eurost on saanud nii mõnegi lõuapooliku käes omamoodi millegi maksumuse võrdlus. Näiteks kui millegi tegemiseks palutakse eraldada 50 000 eurot, siis saab alati märkida, et “see nii väike raha, selle eest ei saa ju poolt sadamatki”. Kui raha ei anta, siis tõdetakse, et küll sellele rahale kuskil sadamas mõni muu rakendus leitakse.


Lasid Lätti jalga

Kuressaare kesklinna uuendamist on terve suve saatnud üks suur häda. Vahetult enne ehituse talvepuhkusele minekut lõppes ühel lõigul munakivide paigaldamine kui noaga lõigatult. Üks ajalehte helistanud ettevõtja teadis rääkida, et tema andmetel olla ukrainlastest ehitajad käega löönud ja läinud uuele objektile, mis asub Lätis.


Nähtamatu jooksumees

Spordirindel esines eelmisel aastal suisa paranormaalseid nähtusi. Saaremaa kolme päeva jooksul jooksis sõrulasest välejalg Andi Noot ainult esimesel päeval. Ometi finišeeris tema number (mille küljes ka ajavõtukiip) ka teisel päeval. Finišivideos oli näha, kuidas samal ajal, kui protokolli järgi lõpetas Noot, tuli üle joone kaks meest. Kumbki nendest polnud Andi Noot, kes istus jooksu ajal finišist mitme kilomeetri kaugusel Türju bussipeatuses ja elas teistele kaasa. Noot võeti protokollist maha ja meestelt päriti aru. Väidetavalt olla üks neist kogemata endale Nooda särgi selga pannud. Lisaks oma särgile.


Tööjõu hind

Teadagi on Saaremaal tööjõupuudus. Vähemalt ametlikult. Teadjamad oskavad rääkida, et lihtsamate tööde peale võib suvisel ajal tegijaid leida Kihelkonna maantee Mini-Rimi juures asuva taarapunkti juurest. Käed lüüakse siis, kui tööpakkuja nõustub tunnis välja käima 4 eurot. Maksuvabalt loomulikult. Tõsi, viimastel andmetel on ka see tööturg kokku kuivamas.


Loomad miiniväljal

Sõrve säärele asutati sel aastal poollooduslike koosluste taastamiseks veised, kes ala ajapikku puhtaks ja ilusaks nosivat. Loomade tulek säärele pani aga nii mõneski peas kellukese helisema ja kahtlema, et kas see veistele mitte ohtlik pole. Sõrve maapinnas peitub teadupoolest rikkalikult II maailmasõja aegseid lõhkekehi ning nõnda võib ju mõni elajaloom aeg-ajalt suure pauguga looja karja minna.


Kadus rehvi sisse

Asjadel on komme kaduda. Vahel võivad kohad olla väga kummalised. Nii oli kuulda, et ühes Kuressaare rehvitöökojas läks töölisel kaotsi mobiiltelefon. Anti teada ja uuriti, et äkki on mõni klient selle oma autost leidnud. Lisati juurde, et telefon võis kukkuda ka alt äravõetud rehvi sisse. Seega tasub rehve vahetades nende sisu alati üle vaadata, et ega töömees pole sinna kogemata midagi pillanud.


Maailmalõpu ootel

Kusagil Saaremaal elavat inimene, kes on ennast korralikult ette valmistanud kõikvõimalikeks õnnetusteks. Olgu see siis sõda, veeuputus, torm või maailmalõpp. Nimelt olevat tal kodus varutud kahe aasta toiduvaru, kolme aasta puudevaru ning ehitatud varjend. Paraku pole lehel seda kodanikku seni õnnestunud veel leida ega külastada.


Kahtlustati haiglast pagemist

Juuli lõpus saadeti lehetoimetusse video, kus näha, kuidas Kuressaare kesklinnas liigub ebakindlal sammul meesterahvas. Kui muidu oleks säärane kõnnak kirjutatud ehk väikese napsitamise arvele, siis selle mehe puhul püüdis pilku tema rõivastus. Tal olid seljas paberist rohelist värvi haiglariided, mis ülemäära vastupidavad ei ole. Pealtnägija sõnul tundus, nagu oleks mehel ka kanüül käsivarres olnud. Tekkis kahtlus, et mees on haiglast plehku pannud.

Ajakirjanikud asusid kohe juhtumi jälgi ajama ning üsna pea oli ka selgus majas. Tegu oli tõepoolest haiglast tulnud kodanikuga. Siiski mitte omavoliliselt lahkunu, vaid täiesti ametlikult väljakirjutatuga. Kuna mehe oma riided olid haiglasse jõudmisel kasutamiskõlbmatud, siis anti talle selga need, mis saadaval. Keegi ei osanud muidugi arvata, et kodanik nendes linna peale jalutama läheb.


Hundi moodi koer

Lehetoimetus sai vihje, et keset Saaremaad olla üks naine leidnud hulkuva vigase koera. Loomasõbralik inimene võtnud vaesekese oma hoole alla ja ravinud terveks. Kui loom oli terveks saanud, avastanud naine, et tegu on hoopis hundiga. Kui leht asja uurima hakkas, selgus, et koer keda peeti hundiks, oli ikkagi koer.


Avastamata turismisuunad

Kuressaares asuvas turismiinfopunktis on olnud sel aastal päris mitu päringut, mis seotud seksiga. Huvi on tuntud näiteks sellise meelelahutuse vastu nagu svingerite kogunemised, mis kujutab endast siis n-ö seksijagamist. Tänapäevases mõistes kui Sexify.

Üks härrasmees tundnud aga huvi baari vastu, kus teemaks piinamine ehk siis sadomaso.

Kuivõrd turismiinfo andmebaasis sääraste lõbustuste kohta teave puudub, võiksid kõik vastava teenuse osutajad ennast raekojas asuvas infopunktis üles anda.


Nimetas teist lambaks

Üks Saaremaa loomakasvatusettevõte on juba vaidluses maade tagastamise üle. Eelmisel aastal toimus taas kord üks koosolek, kus asi läks päris kurjaks. Seda kirjeldatakse Saaremaa vallavalitsusele saadetud murekirjas, mille autoriks ettevõtte juhatuse liige. “Koosolekust võttis osa ka tagastatava maa õigustatud subjekti esindaja R. S., kes korduvalt kasutas minu kohta sõna “lammas” ja sellele koosoleku juhataja ei suvatsenud isegi tähelepanu pöörata,” toob kirja autor näite. Ettevõte lambakasvatusega ei tegele.


Kalad panid plehku

Saaremaa ühes piirkonnas õnnestus harrastuskaluritel omamoodi hõlpsaaki püüda. Nimelt olla seal lähedal asuva kalakasvanduse sumbast läbi augu plehku pannud mitu tonni punast kala. Kuulujutt levis harrastuskalurite seas ning ei läinud palju aega mööda, kui sinna piirkonda tekkis nii mõnigi võrk. Saagi üle kurta polevat põhjust olnud.


Volinikest vennad?

Veel vahetult enne aasta lõppu tuli toimetusse vihje, et äkki on Saaremaa volikogu liikmed A. T. ja M. M. vennad. Arvamuse põhjenduseks on asjaolu, et mehed on oma maneerides kahtlaselt sarnased. Mõlemad mehed on sõnakad ja omamoodi jonnakad. Vihjaja palus tausta uurida. Saarte Hääle kuulujuttude menetlemise toimetus tegi kindlaks, et vennad need mehed siiski ei ole ning tõenäoliselt isegi mitte kaugelt sugulased.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 036 korda, sh täna 1)