Ratla küla ajaloost ilmus teine raamat (16)

KIRI KÜLARAHVALE: Raamatu koostaja Hilja Koel luges ette kirja, mille oli Jõhvist saatnud kunagine Ratla küla elanik Saale Aav. Laua taga istub Maila Juns-Veldre.
Foto: AARE LAINE

Nädala eest esitleti praegustele ja endistele Ratla küla elanikele küla aja- ja kodulugu kajastavat raamatut “Ratla mosaiik II”.

Tähistamaks Eesti Vabariigi juubeliaastat koostas Ratla külaseltsi Koduhoidjad liige Hilja Koel oma kodukülast juba teise trükise. Esimene raamat Ratla ajaloost nägi ilmavalgust kolm aastat tagasi. Värske trükise alapealkiri on “100 kildu Ratlas toimunust”.

Kodu- ja ajaloohuviline, endine kooliõpetaja Hilja Koel tegi külaelu uurimisega algust viis aastat tagasi. “Minu kätte sattus Leili Väljaääre kaustik, kus oli kirjutisi enam kui kahekümne pere kohta. Sealt saingi mõtte raamatu koostamiseks,” rääkis Koel.

Esmakordselt märgiti iidse küla nimi ajalooürikutesse 1731. aastal. Tookord oli nüüdse Ratla nimeks Rattjall. Ajaloolaste andmeil on muistsed saarlased sellesse paika asunud väga-väga ammu. Sellest annavad tunnistust vanad kivikalmed küla Pärsama-poolses otsas.

“Minu vanaema rääkis, et Ratlas olnud eelmise sajandi esimeses pooles, enne Teist maailmasõda 96 suitsu. 1938. aastal elas külas 256 inimest. Ratla oli Karja kihelkonna kõige suurem küla,” andis Hilja Koel teada.

Uue trükise esitlusel olid kohal need inimesed, kes raamatu koostamisele üht- või teistviisi kaasa aidanud. Kõik nad tundsid uuest trükisest heameelt, öeldes, et küla ajaloo seisukohast on see väga vajalik raamat.

Maila Juns-Veldre toonitas, et tema on saanud Ratlast väga palju teada lõppeval aastal taevastele radadele lahkunud emalt Saale Junsilt.

“Ema ei jõudnud raamatu ilmumist ära oodata, tema lood on aga uue raamatu kaante vahel. Oma kodukülast teadis ta väga palju jutustada. Nüüd on Ratlas kanda kinnitanud minu poeg ja abikaasa,” märkis Maila Juns-Veldre.

Mätja-Tareste külaseltsi eestvedaja Kati Haamer toonitas, et Ratla külaselts on neile eeskujuks ajaloo talletamisel. “Meie seltsil seisab see suur ja vajalik töö ees. Teie külast on ilmunud juba kaks raamatut. See annab meilegi julgust,” rääkis Haamer.

Almi Tugev luges ette külaelanikele pühendatud luuletuse, öeldes, et talle kui Ratla suveelanikule muutub see küla ühe enam omaseks. Külaseltsi juhatuse liige Tiiu Kallas hindas kõrgelt Hilja Koeli järjekindlust ja pühendumist raamatu koostamisel, rääkides ka sellest, mis oli tema osa raamatu saamisloos. Kunstnik Paul Aav tõi esile oma lapsepõlvemälestused külaelust, rääkides sellestki, mis on talle inspiratsiooniallikaks.

Külavanem Rein Ravik tunnustas külaseltsi liikmete ettevõtlikkust, näidates külarahvale tunnusplaati, millel tekst “Eesti Vabariik 100, Ratlas, 22.12.2018”. Plaat pannaks peatselt väikese külamaja seinale. Võõrustaja-perele, Mai ja Enno Vaherile kinkis külavanem raamatu.

Enne trükise esitlust aitas jõulumeeleolu luua Pärsama kultuurimaja rahvapilli- ja lauluansambel Muigud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 106 korda, sh täna 1)