RMK korrastab Saikla jääksoo ja taastab 200 ha pärandkooslusi (28)

PLATS LAGEDAKS: RMK töötaja Ants Animägi osutab alale Sõrve maantee ja lahtedevahelise tee ristumiskohal, kus 11 ha suurusel alal raiutakse puud ja võsa.

Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitsetööd Saaremaa kaitsealadel keskenduvad sel aastal Saikla jääksoo korrastamisele ja puisniitude taastamisele.

Tänavustest looduskaitsetöödest kõige nähtavamaks kujunevad puude ja põõsastega kinnikasvanud Linnulahe loopealse ja sooniidu taastamistööd. Sõrve maantee ja lahtedevahelise tee ristumiskohast alates võetakse kokku 11 ha suurusel alal maha kõik männid, kuused, lepad ja lehtpuuvõsa ning valikuliselt kadakat. Raie jõuab otsapidi välja 2016. aastal Loode tammiku naabruses Sõrve maantee ääres männitukast väljaraiutud loopealseni. Ühes möödunud aastal lahtede vahel paari kilomeetri jagu puudest ja võsast puhastatud alaga läheb Linnulahe lääne- ja lõunapoolses osas karjatamise alla kokku umbes 50 ha maad ning vaade lahele paraneb oluliselt. Alal karjatab Küdema veisekasvataja Kairo Pilviste (MTÜ Saare Rannad), kelle loomad söövad ka linna külje all Kuressaare lahe ääres karjamaal.

RMK looduskaitsespetsialisti Ants Animägi sõnul plaanib RMK käesoleval aastal Saaremaal taastada 201 ha poollooduslikke kooslusi ning põhirõhk on puisniitude taastamisel. Olulisemaks ja suuremaks 2019. a tööks on kindlasti Saikla jääksoo korrastamine 93 ha suurusel alal. Suletakse ka Kõlaja raba kuivenduskraav.

Nõukogude ajal käis suuremahuline soode kuivendamine, kuid siis veel ei teatud, et kuivenduse tõttu eraldub soodest väga suures koguses süsihappegaasi ning sellega kaasneb kõrge tuleoht. Seevastu kuivendamata sood hoopiski seovad süsinikku – ühtedel andmetel umbes üks tonn hektari kohta aastas – ja vähendavad niiviisi kasvuhoonegaase.

Alanud aastal jätkub teede rekonstrueerimine. Korda tehakse Kasti lahe hoiuala Saare tee 550 meetri pikkune teelõik. Plaanis on kõre elupaikade taastamine Harilaiul, kuid töö ulatus on veel selgitamisel.

Viie aastaga on Saaremaal riigimaal taastatud looduslikke ja poollooduslikke kooslusi rohkem kui 1200 ha ulatuses. Pindalaliselt on 2013.–2018. a suurimad tööd olnud poollooduslike koosluste taastamised. Suurim taastamistöö viidi läbi partnerluses projektiga “LIFE to alvars” Kaugatoma-Lõu maastikukaitsealal, kus taastati kokku umbes 220 ha loopealseid.

Seni on suurem rõhk olnud loopealsete ja rannaniitude taas karjatatavateks kujundamisel. Vähemal määral on taastatud puisniite, puiskarjamaid, kadastikke ning aru- ja sooniite.

Looduskaitselistest töödest tõi Animägi välja ka soode taastamise 52 hektaril (Viidumäe allikasood, Järise siirdesoo, Haavassoo madalsoo). Samuti kujundati looduslikumaks kultuurpuistuid ning tehti liigikaitselisi töid 82 hektaril. Poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgil rekonstrueeriti ka 23 km teid.

Poollooduslike koosluste taastamistöid teeb RMK vaid rendile antud aladel, et oleks tagatud koosluste edaspidine hooldamine niitmise või karjatamise teel. Poollooduslike koosluste kõrge looduskaitseline väärtus saab säilida vaid inimese mõõdukal kaasabil.

Enamik rentnikke hooldab Animägi sõnul kooslusi kiiduväärselt, kuid aeg-ajalt leidub üksikuid juhtumeid, kus mõni ala on jäänud hooldamata. Sellised pinnad ei ole küll suured, kuid muret teevad ikka.

Rentnikke kontrollivad RMK, keskkonnaamet ja PRIA. Kontroll ei ole lausaline, selleks ei ole asutustel piisavalt tööjõudu. Puuduste korduval ilmnemisel võivad hoolduskohustuse täitmata jätnud partnerid jääda ilma rendilepingust RMK-ga või saada PRIA-lt sanktsioone. Probleemseid juhtumeid on siiski suhteliselt vähe, kinnitas Ants Animägi.

Aastad on näidanud, et taastamise ajal ja järel ei pruugi ala ilme igal pool kõige kaunim olla, kuid juba aasta, kahe või kolmega levib rohttaimestik kogu alale, kattes varem vaid hõreda rohustuga olnud kohad. Mõnes kohas tuleb tõrjuda kännuvõsusid, kuid needki kaovad mõne aastaga. Üldine pilt taastatud koosluste osas on Saaremaal hea.

Looduses ei toimu asjad väga kiiresti ja koosluste taastumine-kujunemine võib kesta mitmeid aastaid. Poollooduslike koosluste puhul on oluline alade regulaarne hooldamine. Mõni niit võib olla aasta või kaks ka hooldamata, kuid poollooduslikud kooslused inimmõjuta ei säili.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 879 korda, sh täna 1)