SÜG 100: haridustempel ligi 7000 saarlase jaoks

TEADLASED OMAVAHEL: Keeleteadlane Mati Hint (vasakul) ja sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid pälvisid lektoritena kuulajatelt pika aplausi.
MAANUS MASING

Juhatades sisse Saaremaa ühisgümnaasiumi sajandale aastapäevale pühendatud hariduskonverentsi, andis kooli direktor Viljar Aro teada, et ametliku statistika järgi on saja aasta jooksul gümnaasiumi lõpetanud 6802 vilistlast.

“Eelmisel kevadel lõpetas kooli sajas lend, aga sajaseks saab kool alles nüüd. Isegi nendel, kes matemaatikat oskavad, on tükk tegemist, et mõista, kuidas see asi täpselt nii ikkagi on,” arutles Aro.

Mis puudutab lõpetanute arvu, siis selle kohta ütles direktor, et see ei pruugi olla päris täpne, kuna sõjaaegsed andmed vilistlaste kohta on puudulikud.

Kõige rohkem lõpetajaid oli 1978. aastal, koguni 173. Muide, sellel aastal sai valmis Kuressaare gümnaasiumi hoone. Sajandas lennus oli 71 õpi­last.

“Nad tegid meile kena kingituse. Riigieksamite tulemusi arvestades viisid nad meie kooli Eestis esikümnesse,” oli direktor Arol põhjust rõõmustamiseks.

Kool viib lapsepõlve tagasi

Saaremaa vallavolikogu esimees Tiiu Aro (52. lend) tervitas kodukooli koolipidaja, Saaremaa valla poolt. Ta meenutas ka oma kooliaega, öeldes, et üle koolimaja läve astudes tunneb ta ennast alati nagu kunagine koolitüdruk.

Eestikeelse hariduse mõttest kõneles Tallinna ülikooli emeriitprofessor, nüüdne Kavandi küla elanik Mati Hint, tuues rohkesti näiteid emakeele kasutamisest nii igapäeva- kui ka hariduselus.
“Haridus – õppe, kasvatuse ja kogemuse ühtsus” oli Tartu ülikooli emeriitprofessori ÜloVooglaiu ettekande teema. Rohkete näidete varal maalis ta kuulajaile värvika pildi hariduse omandamise plussidest ja miinustest.

Põnevaid fakte oma kooliajast eelmise sajandi kuuekümnendate aastate teises pooles esitas kuulajaile akadeemik Margus Lopp.

TalTechi orgaanilise keemia professor Lopp on keskkooliõpilasena võitnud ka kooli kõnevõistluse. “Pean siiski ütlema, et väga head kõnemeest pole minust elu jooksul saanudki. Õpetaja Alvine Viikiv oli see, kes soovitas mul keemiat õppima minna. Võtsin tema kui suure isiksuse ja targa naise soovitust kuulda. Ütlen ausalt, et minu keemiahuvi on siit koolist pärit,” kinnitas akadeemik Lopp.

Kolme akadeemiku kool

Nüüdne keemiaprofessor on SÜG-i vilistlastest kolmas, keda akadeemikuks valitud. Akadeemikud olid ka Juhan Peegel (ajakirjandusdoktor, Tartu ülikool) ja Lembit Krumm (tehnikateadlane, Tomski polütehniline instituut, Eesti TA energeetika instituut).

Põhjaliku ülevaate andis akadeemik Lopp paljudest SÜG-i vilistlastest, kes valinud pärast kõrgkooli lõpetamist teadustöö.

Töötukassa spetsialisti Triinu Putniku (88. lend) emotsionaalne ettekanne viis publiku noorte tööotsijate maailma. Konverentsil osalejad said teada, milliseid noori tööturg parasjagu vajab.

Põhjaliku ülevaate tegemistest õpilasteaduse valdkonnas andis SÜG-i füüsikaõpetaja Indrek Peil. Aineolümpiaadidel ja uurimistööde tegemisel on SÜG-i õpilased saavutanud häid tulemusi nii maakonnas kui ka üleriigilises ulatuses.

Kuulajate ette astusid veel Rene Reinsoo, Laine Sepp, Neeme Korv, Raivo Maripuu, Velvo Väli ja Janne Nurmik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 233 korda, sh täna 1)