Kas väärtuslik põllumaa vajab kaitseks kasutuspiiranguid? (4)

Riik plaanib viljakate põllumaade kaitsmiseks kehtestada neile kasutuspiirangud.

Eelnõu järgi ei tohi väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uut ehitist ega olemasolevat ehitist laiendada. Samuti ei tohi väärtuslikule põllumajandusmaale istutada metsa ega lasta sel maal võsastuda. Maa väärtuse üle hakkab eelnõu järgi otsustama põllumajandusamet. Kui vajalikuks peavad muudatust Saaremaa põllumehed?


 

Tõnu Post

Tõnu Post,
Eesti põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu liige, Saaremaa põllumeeste liidu juhatuse liige, Kõljala POÜ juht:

Eks iga seadus tekita küsimusi ja vastakaid arvamusi. Kui aga pisut ringi vaadata, siis oleks seadusemuudatust tarvis küll – et põldudele ei tekiks uusarendusi. Saaremaal ei ole see probleem ehk nii terav, küll aga mandril, kus suurte linnade äärtes on põllumaad muudetud elamumaaks ja tekkinud on väga palju nn põllukülasid. Väärtuslikku põllumaad meil aga juurde ei teki, seda jääb aina vähemaks. Selles mõttes selline põllumaa kaitsmine, et põld jääks ikka põlluks, omab minu hinnangul mõtet küll.

Ka meil Kuressaare ümber, kui Pihtla maanteed mööda linnast välja sõita, on maad linna laienduse alla läinud, aga valdavalt on need ehitised seal mittepõllumaadel.

Meie muldade boniteet on oluliselt madalam kui Kesk-Eesti piirkonnas. Meil on üldiselt põuakartlikud ja kivised põllud, aga kui võrrelda muu maailmaga, siis kõige hullem see olukord vist ei ole. Saame siin ikka toimetada küll.

Tunnistan, et ma ei ole seda eelnõud nii põhjalikult lugenud, aga minu teada põllumehele seaduse muutmine praegusega võrreldes üldiselt mingeid täiendavaid kohustusi ei sea. Niitmiskohustus

on ju PRIA seatud kohustus niikuinii. Kes toetust taotleb, peab neid kohustusi täitma.


Kaido Kirst

Kaido Kirst,
Valjala viljakasvataja:

Meil on ikka nii, et kangesti on vaja kõiki asju reguleerida ja keerulisemaks teha. Tõsi, võib-olla on see mõnes kohas siiski vajalik ka. Meil saartel pole see põllumaadele ehitamine ehk nii väga teema. Olen aga kuulnud, et Tartu linna ümber asunud põldudel, mis on nüüd täis ehitatud, saanuks toota kogu Tartu linna jaoks vajaliku toidurukki. Selles mõttes on seaduse muutmisega vist natuke hiljaks jäädud – ega neid uusasumeid ju enam lammutama hakata. Arvan ka, et praegu enam nii massilist ehitamist põldudele ei tule, see aeg on juba möödas. Ega Saaremaa põllumaad boniteedi poolest kõige kehvemad ka ole, pigem teeb selle asja viletsamaks mulla paksus ja suur kivisus.

See niitmiskohustus on minu jaoks natuke tobe teema. Kui sa oled põllumees, siis peaks põllumehel olema mingi toodang. Kui sa aga ainult niidad – mis siis on toodang? Niisama üle niita ainult sellepärast, et toetust saada – minu arvates ei ole see päris õige. Kuna olen oma alal nii kaua tegutsenud, siis mul ühtegi niiduhektarit pole siiani olnud.


 

Ülar Tänak

Ülar Tänak,
Kärla põllumajandusühistu juhatuse liige:

Kuigi ka Kuressaare laieneb ja linna ümbruses ehitatakse, meid siin Saaremaal see seadusemudatus ehk nii väga ei puuduta. Pigem on vajadus seadusemuudatuse järele tekkinud rohkem Tartu kandi poolt vaadatuna – seal olid probleemid, et kinnisvara tuli kõvasti peale.

Nüüd on paika loksunud, et kel on maad olemas, siis nemad oma maade peal toimetavad ja teevad. Kes aga on kuskile juurde tulemas, tahab kuskil midagi üle võtta või kel on rendimaid palju – võib-olla nende maadega seoses on rohkem neid probleeme.

Mis puutub väärtuslikku põllumaasse põllumehe seisukohast, siis see seadusemuudatus on küll vajalik.

Niitmiskohustus on meil nii või teisiti – ei saa ju maad unarusse jätta. Mina oma maid ei saa nii jätta, et ma ei niida – ma teen ju sööta ja koristan maade pealt kogu selle materjali ära.


Urmas Lehtsalu

Urmas Lehtsalu,
Mereranna põllumajandusühistu TÜH juhatuse liige:

Mina arvan, et seda muudatust on tarvis. Ega see ole nüüd kivisse raiutud, aga kui on ikka väärtuslik põllumaa ja kõrval on olemas kas metsatukad või võsastunud alad, siis nähtavasti oleks mõistlik ikkagi hooneid ja rajatisi sinna ehitada.

Eks see seadus hakka mõjutama olukorda ka Saaremaal. Võin rääkida oma isiklikust kogemusest – minult on mitu korda küsitud, kas ei saaks mõnda suurt karja- või heinamaa ala näiteks rallirajaks teha. Olen vastanud sellistele küsimustele eitavalt.

Kuigi on avaldatud arvamust, et seadust muuta pole vaja ja küllap turg asjad paika paneb, elame tänapäeval siiski sellises majandussituatsioonis, kus kõike turumajanduslikult reguleerida ei saa. Praegu kehtib enamikus riikides ju segamajandus, mitte turumajandus. Kui võtame turuseaduste järgi, siis peaks kõiki teenuseid müüma ainult siis, kui need on kasumlikud. Võtkem aga laste kooliskäimine, õppimine – see ei ole ju tasuline. Seega – osa asjade puhul kehtivad küll turumajanduse põhimõtted, osa asju tehakse aga plaani järgi.

Arvan, et nii nagu teistegi seadustega, on ka nende, põllumaid puudutavate muudatustega nii, et ei maksa üle reguleerida. Lähtuda nende alade puhul, kus tegevust ei toimu, põhimõttest “äkki keegi kunagi” – sellel pole küll mõtet.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 856 korda, sh täna 1)