Teatri sihtasutuse loomine küsimärgi all

Rahandusministeerium ei toeta Kuressaare Linnateatrist riigi osalusel sihtasutuse tegemist niikaua, kuni pole koostatud üle-eestilist teatrivõrgu strateegiat.

Mullu käivitunud sihtasutuse Kuressaare Teater loomine on põrkunud ministeeriumide vahelisele kemplemisele, kuid vähemasti Saaremaal ollakse eesmärgini jõudmise suhtes optimistlikud. Ametkondlikku asjaajamist tundvate inimeste kinnitusel on sellised tõrked otsuste tegemise protsessis kaunis tavalised.

Kui Saaremaa vallavalitsus ja kultuuriministeerium on sihtasutuse rajamise otstarbekuses ühel meelel, siis rahandusministeerium ei ole küll selle vastu, aga nagu ütles rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karniol rahvusringhäälingule, tuleks esmalt luua etendusasutuste võrgu kujundamise strateegia.

Tema sõnul on näiteks muuseumide puhul seda tehtud. Valitsus on kinnitanud kultuuripoliitika põhialused aastani 2020, kus on öeldud, et riik kaasab muuseumivõrgu kujundamisel partnerina kohalikke omavalitsusi ja erasektorit.

“Täiesti võimalik, et ka teatrite puhul valitakse muuseumidega sarnane tee, aga see eeldab, et kultuuriministeerium teeb korraliku eeltöö ja valitsus kiidab sellise poliitika või strateegia heaks. Ja seda ei tuleks lahendada selliselt ühe juhtumi kaupa,” rääkis Karniol. Seepärast rahandusministeerium sihtasutuse loomiseks mõeldud korralduse eelnõud ei toetanud.

Helle Kahm

Kuressaare Linnateatri direktor Piret Rauk ütles Saarte Häälele, et tema teada sihtasutuse loomise protsess vaatamata ministeeriumide kemplemisele siiski jätkub. Saaremaa abivallavanem Helle Kahm kinnitas, et vald peab kultuuriministeeriumi ja rahandusministeeriumiga läbirääkimisi, kuidas tekkinud olukorras edasi liikuda.

Saaremaa vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Mihkel Tamm märkis, et Kuressaare Linnateater on pikalt tegutsenud stabiilne teater, kus töötavad inimesed võiksid olla ära teeninud võimaluse teenida kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka.

Mihkel Tamm

“Kõrvalt vaadates tundub, et rahandusministeerium ei soovi enne valimisi võtta riigile uusi kohustusi ja seetõttu leitakse vabandusi, miks ei saa linnateatrit muuta sihtasutuseks,” lausus ta.

Tamme sõnul on valla soov, et ühine sihtasutus tagaks stabiilsema rahastuse ja teatri iga-aastane eelarve ei sõltuks nii otseselt eelarveläbirääkimistest. “Loodan, et kultuuriministeerium ja rahandusministeerium jõuavad veel enne valimisi mõlemat osapoolt rahuldavale lõpptulemusele,” sõnas ta.

Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein nentis, et rahandusministeerium on ise see, kes soovib igasuguste arengukavade, strateegiadokumentide ja muude alusdokumentide vähendamist riigis. “Meie arust peaks vaatama ikkagi iga valdkonda spetsiifiliselt ja usaldama eeskätt selle valdkonna vastutavat ministeeriumi,” ütles ta.

Sein selgitas, et Kuressaare Linnateatri tarvis omavalitsusega ühise sihtasutuse loomises pole midagi uut või eriskummalist. Niisamuti on käitutud Rakvere teatri ja Ugala teatriga. Karniol aga ütles, et kohalikke teatreid on teisigi, ning sestap tulekski ära otsustada, mis on riigi üldine siht, ehk kas sarnaselt tasub vaadata ka näiteks Narva Vaba Lavale ning Paide või Võru teatritele.

“Niimoodi võiks tulla absoluutselt iga teater ja öelda, et me tahame ka kindlat rahastust. Rahastamine on praegu võimalik riigieelarveliste toetuste kaudu, Kultuurkapitali kaudu. Et kui me ühe teatri tõstame nüüd teistest ettepoole, mille poolest Narva Vaba Lava siis halvem on?” küsis ta.

Asekantsler Sein kinnitas, et lähiaastatel ta teiste taoliste sihtasutuste loomist ei näe.

“Ainult selle pealt, et me teeme teatri ja nüüd riik kohe kindlasti peab hakkama toetama, me seda lähenemist ei poolda. Ja Paide, Võru ja Narva näol on eeskätt riigi vaates tegemist etenduse andmise kohtadega. Küll aga on Kuressaare erinevus nende teiste kohtadega (võrreldes) see, et seal on olnud väga pikalt stabiilne teater, kelle puhul meil tekkis soov see olukord seal rohkem ära korraldada,” rääkis ta.

Sein lisas, et ühine sihtasutus loob mõlemale poolele kohustuse, mida iga-aastane tegevustoetuse taotlemine ei loo. Ja kui on stabiilsem rahastus, siis loodetavasti on ka stabiilne kunstiline kvaliteet.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 732 korda, sh täna 1)