Kaali inspireerib lugusid looma

VALGUSE MÄNGUD: Loitsuhõngulisi tulemüsteeriume korraldatakse Kaali kallastel ka tänapäeval.
IRINA MÄGI

Vähema kui aasta jooksul on trükivalgust näinud kaks fantaasiaraamatut, mille kirjutamisele ärgitas autoreid Kaali järvega seotud mütoloogia.

Mullu suvel ilmus Kairi Himma “Päikeserändur” – lugu, mis algab Kaali järve ääres ja viib sealt erinevatesse kaugetesse paikadesse.

Himma sõnul on raamatu juured 1985. aasta klassiekskursioonis Kaali järve äärde, kus ta kaheteistaastasena nägi kummalist nägemust kahest mööda jõgesid rändavast noormehest. Lugu jäi teda aastateks kummitama. “Kaali teema vastu hakkasin huvi tundma pärast Edgar V. Saksa raamatu “Eesti viikingid” lugemist ja peamine põhjus oli ikka see ammunähtud nägemus. Kirjutamine tuli läbi raskuste, sest ma ei pidanud end kirjanikuks,” rääkis autor Saarte Häälele.

Himma, kes on erialalt religiooniantropoloog, soovis lugu kirjutades, et lugeja tunneks, et ka tema rändab koos Aapo ja ta sõpradega muinasaegses maailmas. “Tuleb välja mõelda, kuidas rännul võõraste rahvastega suhelda ja neid mõista. Tuleb näha päikeses natuke enamat kui täppi taevataustal. Ja oma elu elades pühenduda samas ka suurematele asjadele. Lugeja tuletab näiteks meelde sõna “kunst” algset tähendust – see on esivanemate tarkuse vägi, mis aitab elavatel paremini siin maailmas hakkama saada,” selgitas ta.

Kairi Himma on raamatut tutvustanud Kuressaare Vanalinna koolis ja Saaremaa ühisgümnaasiumis nooremale vanuseastmele. Aga juttu on olnud vähem raamatust ja rohkem selle taustast – Kaali järvest, ajastust 7. sajand eKr, Eesti muinasusundist jne. Samuti näitas ta pilte sellest, kuidas loo kirjutamise algul kraatreid otsimas käis.

Jaanuari keskel ilmus kirjastuse Fantaasia väljaandel Tuuli Tolmovi “Neetud taevakivi”. Eesti mütoloogia ainelise fantaasiaromaani tegevus rullub lahti nooremal pronksiajal ja teos räägib Kaali kraatri tekkeloost, andes sellele fantastilise värvingu. “Taevakivi kukkumisel olid ootamatud tagajärjed – hakkas levima tappev haigus ja haldjad muutusid inimeste vastu vaenulikeks,” öeldakse raamatu tutvustuses.

Tolmov, kes siiani ise veel jalga Saaremaale pole saanud, ütles Saarte Häälele, et sõbraga vesteldes hakkas hargnema idee, kuidas võiks Eesti ajaloosündmusi kasutada fantaasiaromaanide põhjana. “Kaali meteoriit oli üks, mis tuli kohe pähe. Niipea kui ma olin selle idee kõva häälega välja öelnud, hakkasid peas tegelased, stseenid ja kõiksugu muud ideed jooksma,” meenutas ta.

2015. aastal alustatud teose mustand sai kirja kahe kuuga. “Tükk aega seisis niisama ka, enne kui uuesti ette võtsin. Hiljem läks vahelduva eduga umbes aasta toimetamise ja sättimise peale,” rääkis Tolmov.


“Päikeserändur”

Kaali järve lähedal Saaremaal elab 7. sajandil eKr kaks sõpra – Aapo ja Otemar. Nad rändavad Kreekasse, Delose saarele, et kohtuda maailma kõige suurema nõiaga, Suure Targaga. Teel õpivad nad tundma sel ajal elanud Euroopa rahvaid ja nende kombeid. Kõige enam puutuvad nad kokku päikesejumal Apollo kultusega. Raamatu teises osas rändavad nad keltide päikesekultuse aladel.
Otemari saladuslik päritolu muutub talle ohtlikuks.


“Neetud taevakivi”

Lugu sellest, kuidas mandripoiss Aulemb ja tema sõbrad võtsid ette retke kivi hävitamiseks, uskudes ettemääratusse ja saatusesse. Lugu sellest, kuidas need kaks, ettemääratus ja saatus, inimestele alati vingerpussi mängivad. Aga ennekõike oli see lugu, mis pani laste südamed pimedatel õhtutel värisema ja koldehaldja kaitse poole palvetama. Mis siis, et see lugu oli väljamõeldis. Või kas ikka oli?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 357 korda, sh täna 1)