Kõljala kandi külad pälvisid aasta küla tiitli (+GALERII) (19)

EESTVEDAJAD: Kõljala kandi külade edu taga on kindlasti (vasakult) Silje Vaik, Veeve Kaasik ja Maili Tamm.
MAANUS MASING

Eile pärastlõunal Saaremaa Kodukandi korraldatud Aasta Küla Galal Sandla kultuurimajas kuulutati Saare maakonna aasta külaks Kõljala kandi külad (Kõljala, Reeküla, Kaali-Liiva, Masa, Eiste).

Rahva lemmiku tiitli pälvis aga Paenase küla Muhust. Aasta küla kandidaatideks olid veel esitatud Mäebe küla Sõrvest ja Pidula kandi külad (Pidula, Kõõru, Abula, Odalätsi, Kallaste ja Kuusiku).

Saaremaa Kodukandi eestvedaja Reet Viira ütles aasta küla välja kuulutades, et Kõljala märksõna on ennekõike koostöö, nii külasisene kui ka koostöö teiste küladega. “Kasutades Kõljala külade iseloomustamiseks põllumeeste terminit saame öelda, et nad on õigel ajal seemne mulda pannud, oma eesmärgid seadnud ja nüüd on sellest seemnest ilus ja võimas puu kasvanud,” toonitas Viira.

Veel rõhutas Reet Viira, et Kõljala külad on elujõulised. Nendes külades jagub tegevust nii noortele kui ka vanadele. Oma osa külaelu elavdamisel etendab kultuuriselts Kevade. Seltsi eestvõtmisel korraldatakse talgupäevi, laatasid, kontserte, matku, spordivõistlusi, koolitusi ja mida kõike veel. Silmailu pakub korrastatud külaplats.

Renoveeritud endises lasteaiahoones, mis nüüd külamajaks saanud, tehakse nii kultuuri- kui ka spordiüritusi, mängitakse lauatennist ja lauamänge. Külainimesed saavad selles majas oma tähtpäevi tähistada.

“Aasta küla konkursiga väärtustame tegusaid külasid. Kõljala kultuuriselts Kevade on külaelu edendamiseks ära teinud suure töö, seda juba aastast 2000, mil selts loodi. Seltsi tegevussuunad ongi külaelu edendamine, huviringide töö, kultuuri- ja spordiürituste korraldamine, töö laste ja noortega. Paljud sealtkandi noored on pärast õpinguid suurlinnades maale tagasi tulnud,” rääkis Viira. “Kogenud küla- ja seltsielu eestvedajad Silje Vaik, Veeve Kaasik ja teised aktiivsed sädeinimesed oskavad ürituste korraldamisse kaasata nii noori kui ka vanemaid inimesi. Nad kõik vääriksid külaelu medalit.”

Rääkides rahva lemmikust Paenase külast, tõdes Kodukandi juht, et muhulased hoiavad kokku, nad on oma saare patrioodid ja nii see peabki olema. Enamik Paenasele antud häältest tuli muhulastelt.

Reet Viira avaldas muhulastele tunnustust, öeldes, et nad on väga palju häid asju ette võtnud ja tuues näiteks hästi õnnestunud Muhu kohvikute päeva. “Paenase on miljööväärtuslik küla oma kiviaedade, kaunite hoonete ja hoovidega. Külas tegutseb väike rahvapilliansambel Lõõtsmoorikud. Küla teebki elujõuliseks see, kui seal on lisaks tööjõule ka vaimujõudu. Paenasel ja ka teistes nomineeritud külades vaimujõudu jagub,” toonitas Viira.

Ka Mäebe, Pidula kandi ja Kõljala kandi külad kogusid märkimisväärselt palju hääli, kuid seekord sai enim hääli Paenase küla.

“Paenase on kindel võitja, kuid teised külad piltlikult öeldes hingasid rahvahääletuse tulemusena Muhu parimale kuklasse,” kommenteeris Reet Viira tulemust.

Saare maakonna aasta küla esitatakse üleriigilisele konkursile. Võitja kuulutatakse välja juuli lõpus Räpinas toimuval maapäeval.

Eilsel galal esinesid külade esindajaile Anni Lember klaveril, ansambel Kahtla Kellad Inga Ranna juhatusel ja lõõtspillimängija Tõnu Eermann.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 518 korda, sh täna 2)