Noored arutasid maakera kuju ja riigigümnaasiumi üle (26)

OSALUSKOHVIK: Vootele Mets, Cathrin Benita Poopuu ja Merit Karise arutlesid maailmaasjade üle.
Foto: RAUL VINNI

Eilses Kuressaare osaluskohvikus maailma asjade üle arutanud noorte seas leidus neidki, kes kahtlevad selles, et maakera on ümmargune.

Erinevad arusaamad maakera kujust selgusid siis, kui kõne all olid erinevad vandenõuteooriad maailmas ning see, kuidas need mõjutavad inimeste maailmapilti. “Mis te arvate, kui paljud arutelul osalenutest arvasid, et maakera ei ole ümmargune? Pooled,” tõdes oma lauas räägitust kohvikuliste ees kokkuvõtet tehes Meelis Juhandi, kes argielus töötab politsei- ja piirivalveametis. “Peaaegu pooled arvasid, et nad ei tea, ja palju oli ka neid, kes arvasid, et maakera on lapik.”

Osaluskohviku ühe korraldaja, Sander Õispuu sõnul tasub väidet maakera kuju kohta võtta siiski skeptiliselt, sest maakera kujust ei tulnud juttu siiski kõigi kohvikus osalenud noortega, vaid üksnes kaheksandikuga neist.

Meelis Juhandi sõnul oli arutelu põnev. “Ma ei ole vandenõuteooriate osas varem nii palju arvamusi ja mõtteid kuulnud kui täna,” kinnitas ta.

Kuressaare gümnaasiumi üheksandiku, õpilasesinduse liikme Paula Nõmme hinnangul oli põnevaim teema just vandenõuteooriatega seotu. “Üks kummalisemaid asju, mida kuulnud olen, on see, et kui USA-s kaksiktorne rünnati, polnudki seal sees inimesi ja hoone olid tühjad,” märkis Paula. Samuti oli tema jaoks huvitav arutleda ja kuulda teiste arvamusi haridussüsteemist ja riigigümnaasiumist. “Mina leian, et riigigümnaasium on kasulik, sealt saab ehk parema hariduse kui praegustest gümnaasiumidest ja loodetavasti on seal ka parem õppekava.”

Samuti KG 9. klassis õppivale ja kooli õpilasesindusse kuuluvale Elise-Maria Treile oli ka enim meeltmööda vandenõuteooriate üle arutlemine.

“Sain palju uut teada ka tervisliku toitumise, näiteks mahetoodangu kohta,” rääkis Trei. “Pärast seda, mida täna kuulsin, ma poes müügil olevat liha ostma ei kipu – ma ei teadnud varem, millises pingeseisundis on loomad enne oma surma ja kui paljudest kohtadest on nende liha läbi käinud enne, kui on poodi müügile jõudnud.”

Kuressaare kultuurikeskuse saalis arutas oma kodusaare, kodumaa ja maailma asjade üle neli teemalaudkonda. Lisaks noortele kuulusid laudkondadesse ka spetsialistid ja otsustajad. Kokku arutati kaheksal teemal.

Peale juba mainitud vandenõuteooriate räägiti eilses osaluskohvikus põhjustest, miks Saaremaalt ei peaks kunagi ära minema. Samuti sai esitada ideid, mis ajendaks inimesi kodusaarele jääma ja siia tagasi tulema. Luubi alla võeti haridussüsteem ja selle kitsaskohad, arutati, mida teha teisiti ning missugune peaks olema Saaremaa riigigümnaasium. Juttu tuli ka rahast ja sellest, milline võiks olla elu ilma rahata või siis, kui raha seda ei piiraks.

Noored mõtisklesid ka oma emakeele arengu ja selle üle, missugune võiks eesti keel olla poole sajandi pärast. Samuti arutati digiajastu kahjulikkuse ja kasulikkuse üle. Arutleti, miks on tervislik elustiil oluline ja kuidas tervislikult elada. Mida annab noorele ettevõtlikkus ja kuidas see nende tulevikku mõjutab.

Kuna märtsis valitakse taas riigikogu, peeti eilses kohvikus ka erakondade Saaremaa piirkonnas kandideerivate esinumbrite poliitdebatt.

Sander Õispuu hinnangul võib seekordse osaluskohvikuga üldjoontes rahule jääda. “Aga kindlasti saaks tunduvalt paremini,” leidis ta. “Debatis oleks võinud rohkem särtsu olla, kuid palju sõltub ka noorte huvist. Paraku moodustasid poole seltskonnast põhikooli õpilased, mistõttu poliitteemad neid veel ei puuduta.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 618 korda, sh täna 1)