Saarlanna sihib Antarktikat (12)

ANTARKTIKA: “Siin see manner asub,” näitab Mart Saarso Salava seltsi eestvedajale Urve Vakkerile ja rännumees Ülo Roosile.
PAUL MARDI

Signe Sarah Arro

Koos Eesti ekspeditsiooniga loodab Bellingshauseni radu mööda Antarktikasse jõuda Pilguse mõisa omanik ja kõrg­koolide õppejõud Signe Sarah Arro (fotol).

“Olen huvitatud just merereisi viimasest etapist, et saaksin oma jalaga Antarktika pinnale astuda. Tiit Pruulile olen oma soovist rääkinud. Loodan, et saan sõidu kaasa teha,” ütles Arro Saarte Häälele.

Teadupärast kavatseb Lennukiga ümbermaailmareisi kaasa teinud ettevõtja Tiit Pruuli eeloleval suvel alustada purjelaeval reisi lõunapoolusele, tähistades sellega Antarktika avastamise 200. aastapäeva.

Lõunanaba poole stardib eestlaste alus Kroonlinnast 11. juulil ja Antarktikasse peaks jõudma 27. jaanuariks 2020.

Jahtlaeval Lennuk kaptenina ümbermaailmareisi teinud ja 16 aastat tagasi Antarktikas töötanud Mart Saarso rääkis teisipäeval merekultuuri seltsi liikmetele oma kogetust ja tähelepanekutest maailma kõige eraldatumal mandril.

Mitu kuud lõunapoolusel viibinud mehena tundis Saarso muret Eesti Antarktika-ekspeditsiooni külmutamise pärast. Välja oli valitud isegi asupaik, kuhu oleks võimalik eestlaste uurimisjaam rajada.

Mart Saarso töötas aastatel 2001–2005 välisministeeriumi nõunikuna ja juhtis tollal Eesti Vabariigi integreerumist Antarktika lepingu süsteemi. Lepingu järgi on kontinendil keelatud militaartegevus ja maavarade kaevandamine. Teadustööga tegeleb seal üle 4000 teadlase. Eesti liitus lepinguga 17. mail 2001. Nüüdseks on lepinguga ühinenud 48 riiki.

Tuleval aastal tähistatakse Antarktise mandri avastamise 200. aastapäeva. Lõunapoolusele jõudis esimese inimesena 1911. aasta 14. detsembril Norra maadeavastaja Roald Amundsen.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 628 korda, sh täna 1)