Kultuurimälestistele 70 000 eurot (7)

SEELIKUST LAHTI: Valjala kiriku ja kirikla perenaisel Imbi Käharal on tulnud möödujatele korduvalt seletada, miks pühakoja apsiidi ümber selline seeliku moodi varjualune on ehitatud.
Foto: MAANUS MASING

Muinsuskaitseamet eraldab tänavu Saare maakonna kultuurimälestiste korrastamiseks 70 304 eurot, millest üle poole läheb Valjala kiriku apsiidi remondi jätkamiseks.

Pühakodadest saab toetust kaks kirikut – Valjala kirik apsiidi restaureerimistöödeks (sokli ja vundamendi II etapp) 40 982 eurot ja Ruhnu uus kirik torni lagunenud katusepleki ja neelupleki vahetuseks 6400 eurot.

Taotluste hindamisel saadud punktisumma järgi jäid õige napilt toetusrahast ilma Muhu kirik (kooriruumi katuse avariiremont ja tõrvamise II etapp), Kihelkonna kirik (tornikiivri restaureerimine) ja Püha kirik (torni tüvese, tugipiitade ja viilupealsete restaureerimine).

Muinsuskaitseameti Saaremaa nõunik Keidi Saks ütles, et Saare maakonna mälestiste ja muinsuskaitseala hoonete korrastamiseks esitati ühtekokku 40 taotlust summas 1 082 867 eurot, millest ainuüksi 632 684 eurot moodustasid taotlused kirikute korrastamiseks. “Kuna määratavate toetuste eelarve on piiratud mahuga, pidi muinsuskaitseameti taotluste hindamiskomisjon tegema raskeid valikuid. Tänu toetuse eraldamisele Valjala kiriku apsiidi sokli restaureerimistöödele on loodetavasti võimalik see 2019. aastal korda saada,” lausus ta.

Pidula mõisa vesiveski pilljala alusraamipuude paigaldamiseks (2 tk) ja pilljala raamistiku postide proteesimiseks eraldas muinsuskaitseamet 3432 eurot, Uuetalu talu tuuleveski tuulikupea avariitöödeks 5000 eurot ja Ritsu talu pukktuuliku katuse avariitöödeks 1000 eurot.

Koguva küla Pärdi talu saab elumaja, sauna ja mõrrakuuri katuseharjade ja harjamalkade vahetuseks 2419 eurot, Kaarma koolimaja katuse harjamiseks 1543 eurot.

Saarte Hääl on juba varem kirjutanud Maasi ordulinnuse varemete bastioni ja vallikraavi uurimistöödest, milleks eraldati 7368 eurot. Lisaks sellele on toetuste eelarves 2160 eurot Audla mõisa peahoone konserveerimistööde kava koostamiseks.

Kokku eraldab muinsuskaitseamet tänavu kultuurimälestiste korrastamiseks 1,4 miljonit eurot. Toetust saavad nii pühakojad, kunsti- ja ehitismälestised kui ka muinsuskaitsealadel asuvad hooned. Taotlusi laekus kokku üle 300 kogusummas üle kaheksa miljoni euro, mis näitab toetuste kasvavat vajadust. “Paljude hoonete remondivõlg on kasvanud üle kriitilise piiri, pea kolmandik ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus, selle trendi muutmiseks on vaja lähiaastatel suurendada investeeringuid kultuuripärandi säilitamisse,” ütles muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 295 korda, sh täna 1)