Soomlased ei tea enam, kuidas Saaremaale saab (21)

GOLFI JA OOPERISSE: Saaremaad rääkis Helsingi messi külastajatele ahvatlevaks Claudia Rahnel Grand Rose´i spaast. Ehkki iga soomlane ei teagi, kuidas Saaremaale saab, teavad ülejäänud, et siin saab ooperit nautida ja golfi mängida.
KRISTINA MÄGI

Saaremaa turismitegijad on viimase kuu jooksul käinud neljal turismimessil, kus on külastajaid kokku olnud 100 000. Kui paljud neist õnnestus saarele meelitada, ei tea enne, kui tagantjärele statistikast jälle kokku annab lugeda.

Neljal järjestikusel nädalalõpul on turisminduses töötavad inimesed olnud turiste meelitamas Helsingis, Vilniuses, Riias ja Tallinnas. Seejuures on sujunud erinevate turismiorganisatsioonide koostöö. Visit Saaremaa oli oma stendiga väljas kolmel messil – Helsingis, Riias ja Tallinnas. Vilniuses käis aga Visit Saaremaa esindaja, kes jagas informatsiooni SA Saaremaa Turism alal. Soome ja Läti messil oli Saaremaa Turismi ja Hiiumaa Turismiliit korraldatud ühisalal, mitmed piirkondade ettevõtjad.

Visit Saaremaa turismiinfospetsialisti Kristina Mägi sõnul on messide kasulikkust tegelikult üsna raske hinnata. Ta märkis, et kas ja kui paljud neist 100 000 messikülastajast nüüd tänu nende promole Saaremaale jõuavad, ei oska öelda.

Arvestades läinud aasta numbreid, ütleb statistikaamet, et Saare maakonna majutusasutustes peatus mullu aasta peale kokku ligi 160 000 turisti. Rahvarohkeimad kuud olid nagu ikka mai kuni oktoober, mil turistide arv varieerus kuust kuusse 10 000 kuni 33 000 inimeseni.

Kesiseim saak oli mullu veebruaris, kui siinsetes majutusasutustes peatus vaid veidi alla 6000 turisti.

Tagasiside oli tänavustelt messidelt positiivne. Kristina Mägi näiteks ei julge väita, et lätlasi tuleb tänu nende tööle rohkem kui soomlasi. Ometi pole soomlastega enam nii lihtne kui veel mõned aastad tagasi. Visit Saaremaa juhi Margit Kõrvitsa ja turundusspetsialist Riine Randeri sõnul pidi Soomes tutvustamisel tihti sellest pihta hakkama, kuidas Saaremaale saab. Samas nentisid nad, et iga mess oli omamoodi. Mastaabid olid lihtsalt nii erinevad.

Helsingi messiala on näiteks teistest pindalalt suurem ning üllatas silmapaistvate boksilahenduste ja tehniliste võimalustega. Tallinn ja Riia omakorda üllatasid külastajatega. Lätis näiteks teati Saaremaast oluliselt rohkem ning Tallinnas esitati konkreetseid küsimusi ürituste ja uute objektide kohta.

Kristina Mägi sõnul tulid need, kes Saaremaast teadsid, tihti otsima just messipakkumisi, ja see pidas paika kõikide messide kohta. “Küsitakse kämpingute, jalgrattarendi, sündmuste, väikesaarte jm kohta. Soomlased tunnevad aga teistest enam huvi golfi ja ooperipäevade vastu,” tähendas Mägi. Positiivselt on messikülalisi üllatanud, et Tallinnast saab Kuressaarde ka lennukiga ja seda mõistliku hinna eest. “Need ei ole küll selleaastase messi küsimused, aga on olnud neidki, kes on üllatunud, et meil on asfaltteed ja me elame siin ka talvel.”

Messikujundust muutma ei hakatud, kuna uus stend Saaremaa tarvis sai valmistatud mullu. “Kasutasime seal fotosid just nendest valdkondadest, mis uuringute kohaselt Soomest, Lätist, Leedust ja Eestist tulevaid turiste Saaremaal kõige enam kõnetavad,” ütles Mägi. “Kuna tundus, et taust töötab, ei hakanud sel aastal olulisi muudatusi tegema ja käisime kõikidel messidel enam-vähem nii nagu aasta varem.”


Tutvustamiseks kulus 8000 eurot

Nelja messi peale, kus saarlased tänavu Saaremaad tutvustamas käisid, oli eelarve kokku ca 8000 eurot. Suur osa sellest oli messidel osalevate ettevõtjate panus, kinnitas Visit Saaremaa turismispetsialist Kristina Mägi.

Ta viitas ka eelmisel aastal valmistatud messistendile, mis tõstis toona messide eelarve kõrgemaks kui muidu. “Samas käidi eelmise aasta messidel projektiraha toel,” sõnas Mägi, lisades, et seega olid suurusjärgud lõppkokkuvõttes üsna sarnased. “Messidel käimine on üsna kallis lõbu, umbes pool eelarvest läheb juba puhtalt messipindade rendiks,” tähendas ta. Eraldi trükiseid messi jaoks tehtud ei ole. Messidel jaotati Visit Saaremaa ajakirja Mo Saaremaa, mis oli eraldi eelarvega iseseisev projekt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 520 korda, sh täna 1)