Autor: Anti Liiv

Anti Liiv artiklid

  • 1. juulist hakkas kehtima korrakaitseseadus, mis keelab alkoholi tarbimise vaid teatud avalikes kohtades. Küll aga on alkoholi tarbides keelatud kaaskodanike häirimine. Psühhiaater Anti Liiv, kes on oma töö tõttu aastaid […]

    Avalikku joomist lubav seadus naeruvääristab Eesti riiki (14)

    1. juulist hakkas kehtima korrakaitseseadus, mis keelab alkoholi tarbimise vaid teatud avalikes kohtades. Küll aga on alkoholi tarbides keelatud kaaskodanike häirimine. Psühhiaater Anti Liiv, kes on oma töö tõttu aastaid […]

    Loe edasi...

  • Oli aasta 2000, kui kirjutasin pea sama pealkirjaga pikema loo (Riigikogu Toimetised 2/2000 lk 50… 65). Tõin võrdluseks arve – kui palju oli Eestis varem aastate kaupa avastatud narkomaane. Kogu […]

    Kas saare noored uimastita enam elada ei saa? (3)

    Oli aasta 2000, kui kirjutasin pea sama pealkirjaga pikema loo (Riigikogu Toimetised 2/2000 lk 50… 65). Tõin võrdluseks arve – kui palju oli Eestis varem aastate kaupa avastatud narkomaane. Kogu […]

    Loe edasi...

  • Rahumeelne saarlane eeldab isekeskis arutledes: tulgu lähenev valdade liitmine nii- või teistviisi, tulemuseks peaks olema elanike kindlus, et kaabakad ja pätid ei hakka oma toimetusi tegevaid rahulikke Eesti kodanikke – […]

    Kes kaitseb joobnud kaagi eest? (12)

    Rahumeelne saarlane eeldab isekeskis arutledes: tulgu lähenev valdade liitmine nii- või teistviisi, tulemuseks peaks olema elanike kindlus, et kaabakad ja pätid ei hakka oma toimetusi tegevaid rahulikke Eesti kodanikke – […]

    Loe edasi...

  • Eesti taasiseseisvumise esimesel aastakümnel muutus Eesti meditsiinisüsteem väga palju. Näiteks 1985. aastal asutatud narkodispanserist Tallinnas sai eraõiguslik Wismari haigla, kus 2013. aastal on oluline osa kliendi tasulisel ravil. Samas arenes […]

    Kui palju narkomaane on uues Eestis terveks ravitud? (1)

    Eesti taasiseseisvumise esimesel aastakümnel muutus Eesti meditsiinisüsteem väga palju. Näiteks 1985. aastal asutatud narkodispanserist Tallinnas sai eraõiguslik Wismari haigla, kus 2013. aastal on oluline osa kliendi tasulisel ravil. Samas arenes […]

    Loe edasi...

  • Miks ei seletata Eestis rahvale avalikult ja arusaadavalt, millest on tõusnud hiljutised rahulolematused Euroopa rikastes riikides Rootsis, Taanis, Ühendkuningriikides, Kreekas? Kes on need rahulolematud? Ilmselt saavad nad enamikus nimetatud riikides […]

    Miks põlesid rikka ja turvalise Rootsi pealinnas autod? (2)

    Miks ei seletata Eestis rahvale avalikult ja arusaadavalt, millest on tõusnud hiljutised rahulolematused Euroopa rikastes riikides Rootsis, Taanis, Ühendkuningriikides, Kreekas? Kes on need rahulolematud? Ilmselt saavad nad enamikus nimetatud riikides […]

    Loe edasi...

  • Eelmise aastatuhande külmal ja krudiseva lumega talvisel pärastlõunal – enam kui 40 talve tagasi – nägin esimest korda sinakas õhtuvalguses kõrgete kadakate vahel terendamas kiviaedu. Jümpsakaid väravaposte. Vanu mõisahooneid. See […]

    Pilguse varjupaik 100 ehk Neist, kes musutavad viinakuradit (5)

    Eelmise aastatuhande külmal ja krudiseva lumega talvisel pärastlõunal – enam kui 40 talve tagasi – nägin esimest korda sinakas õhtuvalguses kõrgete kadakate vahel terendamas kiviaedu. Jümpsakaid väravaposte. Vanu mõisahooneid. See […]

    Loe edasi...

  • Meedikuamet kujunes tuhandeid aastaid tagasi. Algas metslaste nõid-arstist šamaanist ja jõudis vaarao templipreestrite kaudu sinuni, saarlasest lugeja. Juba sajandeid on olnud kaks huvitavat seaduspära: 1. Kõikides riikides pääsesid sajandeid arstide […]

    Eesti riik ei austa oma arstide tööd (16)

    Meedikuamet kujunes tuhandeid aastaid tagasi. Algas metslaste nõid-arstist šamaanist ja jõudis vaarao templipreestrite kaudu sinuni, saarlasest lugeja. Juba sajandeid on olnud kaks huvitavat seaduspära: 1. Kõikides riikides pääsesid sajandeid arstide […]

    Loe edasi...

  • Taasiseseisvunud Eesti Vabariik on kestnud kauem kui eelmine. Viimase kohta lauldi läinud sajandi lõpu Saaremaa perepidudel joomase peaga “Ma sooviksin kodus olla, kui rubla on jälle sent. Ja Laidoner juhatab […]

    Kui palju noori arste on Saaremaale tööle tulnud? (8)

    Taasiseseisvunud Eesti Vabariik on kestnud kauem kui eelmine. Viimase kohta lauldi läinud sajandi lõpu Saaremaa perepidudel joomase peaga “Ma sooviksin kodus olla, kui rubla on jälle sent. Ja Laidoner juhatab […]

    Loe edasi...

  • Aasta tagasi levis üle Euroopa teade õudsest verepulmast seni nii vaikses ja turvalises Norras. Noor mees Anders Behring Breivik korraldas tugevajõulise plahvatuse pealinnas Oslos. Seejärel sõitis ta rahulikult ühele väikesele […]

    Aasta hiljem, kuid siiski enne kohtuotsust

    Aasta tagasi levis üle Euroopa teade õudsest verepulmast seni nii vaikses ja turvalises Norras. Noor mees Anders Behring Breivik korraldas tugevajõulise plahvatuse pealinnas Oslos. Seejärel sõitis ta rahulikult ühele väikesele […]

    Loe edasi...

  • Veidi enam kui pool sajandit tagasi valmis Kuressaare linnas Saaremaa Ühisgümnaasiumi uus hoone. Tolle aja kohta oli see väga ilus. Järsku levis keskkooliosa tütarlaste hulgas elevus: Tartust saabus neile uueks füüsikaõpetajaks äsja Tartu ülikooli lõpetanud Jüri Marran, kes oskavat väga hästi tantsida ning olevat üldse äärmiselt huvitav inimene.

    Jüri Marran 75. Lühikeseks jäänud õpetajatöö Saaremaal (1)

    Veidi enam kui pool sajandit tagasi valmis Kuressaare linnas Saaremaa Ühisgümnaasiumi uus hoone. Tolle aja kohta oli see väga ilus. Järsku levis keskkooliosa tütarlaste hulgas elevus: Tartust saabus neile uueks füüsikaõpetajaks äsja Tartu ülikooli lõpetanud Jüri Marran, kes oskavat väga hästi tantsida ning olevat üldse äärmiselt huvitav inimene.

    Loe edasi...

  • Inimese nahka ja närvisüsteemi rängalt kahjustav pidalitõbi ehk leepra oli mitmel eelmisel sajandil Saaremaal õudseim-kardetuim haigus. Hiljuti on see end Eestis taas ilmutanud. Mitte Saaremaal, vaid Tartu kandis.

    End taasilmutanud minevikuäng (4)

    Inimese nahka ja närvisüsteemi rängalt kahjustav pidalitõbi ehk leepra oli mitmel eelmisel sajandil Saaremaal õudseim-kardetuim haigus. Hiljuti on see end Eestis taas ilmutanud. Mitte Saaremaal, vaid Tartu kandis.

    Loe edasi...

  • 14. novembri Eesti Päevaleht avaldas oma poliitikatoimetaja Raimo Poomi väga selge suhtumise Eesti muuseumides säilitatavate esemete edasise hoidmise majanduspoliitilisse mõttekusse.

    Anti Liiv: Kole seis muuseumide hoidlatega (3)

    14. novembri Eesti Päevaleht avaldas oma poliitikatoimetaja Raimo Poomi väga selge suhtumise Eesti muuseumides säilitatavate esemete edasise hoidmise majanduspoliitilisse mõttekusse.

    Loe edasi...

  • Sel aastal möödub 40 aastat päevast, mil Kuressaares alustati järjepideva ambulatoorse psühhiaatrilise raviga. Alljärgnev kirjutis ongi pühendatud sellele juubelile. Loo autor on mees, kes ise psühhiaatriakabineti sünni juures oli, tuntud psühhiaater Anti Liiv.

    40 aastat ambulatoorset psühhiaatriaravi Kuressaares

    Sel aastal möödub 40 aastat päevast, mil Kuressaares alustati järjepideva ambulatoorse psühhiaatrilise raviga. Alljärgnev kirjutis ongi pühendatud sellele juubelile. Loo autor on mees, kes ise psühhiaatriakabineti sünni juures oli, tuntud psühhiaater Anti Liiv.

    Loe edasi...

  • Oktoober on kandnud ka viinakuu nime. Viinakuu nimi ilma viletsamaks ei tee. Oluline on ikkagi, mis tehakse ja... tulemus. Kel elukorraldus vähegi võimaldab, üritab oma katusealust vihma- ja soojapidavamaks kõpitseda. Ning püüab võimalust mööda oma töised tegevused tuulte-vihmade eest kaitsvate seinte vahel toimetada.

    Anti Liiv: Isegi viinakuus soovitab telereklaam eesti naistel kummi kaasas kanda (7)

    Oktoober on kandnud ka viinakuu nime. Viinakuu nimi ilma viletsamaks ei tee. Oluline on ikkagi, mis tehakse ja... tulemus. Kel elukorraldus vähegi võimaldab, üritab oma katusealust vihma- ja soojapidavamaks kõpitseda. Ning püüab võimalust mööda oma töised tegevused tuulte-vihmade eest kaitsvate seinte vahel toimetada.

    Loe edasi...

  • Praegu on õhus palju küsimusi, miks sai Norras kaks terroriakti korraldanud Anders Behring Breivikist massimõrvar? Kas ta on skisofreenik, vaimuhaige, küsitakse.

    Anti Liiv: Miks sai Breivikist massimõrvar? (8)

    Praegu on õhus palju küsimusi, miks sai Norras kaks terroriakti korraldanud Anders Behring Breivikist massimõrvar? Kas ta on skisofreenik, vaimuhaige, küsitakse.

    Loe edasi...

  • Taas on käes kauneim aeg aastas – suvi. Kord liiga kuum, siis taas jahedavõitu ja vihmahoogudega. Minule on suvine ajavahemik pojengide õitsemisest kuni jasmiinide äraõitsemiseni enam kui pool sajandit olnud siinsete surnuaiapühade aeg. Juba eelkooliealisena külastasin juunis Kaarma kalmistupüha (sinna on maetud emapoolne suguvõsa) ning juulis Saia kalmistut (isapoolne suguvõsa). Internetis oleva Geni sugupuu senistel andmetel olevat mul koguni veidi üle 2700 veresugulase (?!).

    Anti Liiv: Kalmistupühade aeg (2)

    Taas on käes kauneim aeg aastas – suvi. Kord liiga kuum, siis taas jahedavõitu ja vihmahoogudega. Minule on suvine ajavahemik pojengide õitsemisest kuni jasmiinide äraõitsemiseni enam kui pool sajandit olnud siinsete surnuaiapühade aeg. Juba eelkooliealisena külastasin juunis Kaarma kalmistupüha (sinna on maetud emapoolne suguvõsa) ning juulis Saia kalmistut (isapoolne suguvõsa). Internetis oleva Geni sugupuu senistel andmetel olevat mul koguni veidi üle 2700 veresugulase (?!).

    Loe edasi...

  • Viimastel nädalatel käib üks tont mööda Euroopat – kolibakter Kakakoll. Teda olevat leitud kurkides, tomatites, ka mahepõllumajanduslikes idudes. Inimesed on paanikas – kas pole järsku tegu iidses maiade kalendris ette ennustatud läheneva maailmalõpu selgete tõendustega.

    Anti Liiv: Kakakoll kollitab

    Viimastel nädalatel käib üks tont mööda Euroopat – kolibakter Kakakoll. Teda olevat leitud kurkides, tomatites, ka mahepõllumajanduslikes idudes. Inimesed on paanikas – kas pole järsku tegu iidses maiade kalendris ette ennustatud läheneva maailmalõpu selgete tõendustega.

    Loe edasi...

  • Masust rängem on tõdemus, et see Euroopa, kuhu arvasime pürgivat ja kuhu nüüd oleme tegelikult jõudnud, ei olegi osutunud selliseks täiuslikuks malbeks paradiisiaiaks, nagu paljud meist 20 aastat tagasi uskusid. Küll on aga võimekatele ja usinatele inimestele pakutavad võimalused osutunud avaramateks, kui neid seni oleme osanud veel kasutada.

    Saaremaa muuseumi kaheaastaraamat 2007–2008

    Masust rängem on tõdemus, et see Euroopa, kuhu arvasime pürgivat ja kuhu nüüd oleme tegelikult jõudnud, ei olegi osutunud selliseks täiuslikuks malbeks paradiisiaiaks, nagu paljud meist 20 aastat tagasi uskusid. Küll on aga võimekatele ja usinatele inimestele pakutavad võimalused osutunud avaramateks, kui neid seni oleme osanud veel kasutada.

    Loe edasi...

  • Viimased 20 aastat on Vene- ja Baltimaade teadlased Baltimaade ajaloo üle tormiliselt vaielnud. Veel Nõukogude Liidu viimastel aastatel kinnitasid sealsed riigijuhid kõige kõrgemal tasemel: kuulujuttudel Hitleri-Stalini salasobingust (nn Molotovi-Ribbentropi pakt) pole mingit alust. Baltimaade rahvad palusid hoopis ise vabatahtlikult ja rõõmuga end Nõukogude Liidu alamaiks võtta.

    Raamat Eesti minevikusaladustest (1)

    Viimased 20 aastat on Vene- ja Baltimaade teadlased Baltimaade ajaloo üle tormiliselt vaielnud. Veel Nõukogude Liidu viimastel aastatel kinnitasid sealsed riigijuhid kõige kõrgemal tasemel: kuulujuttudel Hitleri-Stalini salasobingust (nn Molotovi-Ribbentropi pakt) pole mingit alust. Baltimaade rahvad palusid hoopis ise vabatahtlikult ja rõõmuga end Nõukogude Liidu alamaiks võtta.

    Loe edasi...

  • Praegu on jutuaineks viimase aastaga süvenenud majanduslik surutis (ehk masu), mis kipub võtma silmapiiril terendunud lootuse kroonid vahetada eurodeks ja pürgida Euroopa viie rikkama riigi hulka. Süveneb minevikukogemusel tuginev hirm: rahva rahavarud tehakse (XX sajandi kombel!) masuga peagi kutuks. Krooni euro suhtes hulga vedelamaks muutmisega. Viimasest, Nõukogude ajast liigagi tuntud trikist võidaksid kindlasti pangad.

    Banaane poes veel on (3)

    Praegu on jutuaineks viimase aastaga süvenenud majanduslik surutis (ehk masu), mis kipub võtma silmapiiril terendunud lootuse kroonid vahetada eurodeks ja pürgida Euroopa viie rikkama riigi hulka. Süveneb minevikukogemusel tuginev hirm: rahva rahavarud tehakse (XX sajandi kombel!) masuga peagi kutuks. Krooni euro suhtes hulga vedelamaks muutmisega. Viimasest, Nõukogude ajast liigagi tuntud trikist võidaksid kindlasti pangad.

    Loe edasi...

1 - 3123