Arvamus arhiiv

  • Igatsen värskelt sadanud lund,
talvise õhtu jahedat taevast,
härmatand puid,
jalaste jälgi, mis kaugusse kaovad.
               Bernard Kangro „Lumi“

    Pühadejuttu (2)

    Igatsen värskelt sadanud lund, talvise õhtu jahedat taevast, härmatand puid, jalaste jälgi, mis kaugusse kaovad. Bernard Kangro „Lumi“

    Loe edasi...

  • Meite külas tulli voasta laulu ja tansiga vaba õhu käe astangu otsas. Paugud köisid ümberrinki nagu igal puol, noabrid tervitasid ja kallistasid. Kellel põle pisiksi lapsi seltsis oln, rallisid mäe pial viel mõnda aega.

    Terit! Ja valgust teitele soabun uiel voastal igase päeva!

    Meite külas tulli voasta laulu ja tansiga vaba õhu käe astangu otsas. Paugud köisid ümberrinki nagu igal puol, noabrid tervitasid ja kallistasid. Kellel põle pisiksi lapsi seltsis oln, rallisid mäe pial viel mõnda aega.

    Loe edasi...

  • Jõulud ei tulnud küll talvise tee ja lepase reega, aga nad tulid siiski. Tulid, et rõõmu tuua, hingesoojust igasse südamesse. Toredad jõulud olid, mis muud.

    Abruka lood

    Jõulud ei tulnud küll talvise tee ja lepase reega, aga nad tulid siiski. Tulid, et rõõmu tuua, hingesoojust igasse südamesse. Toredad jõulud olid, mis muud.

    Loe edasi...

  • Nüüdseks on möödas nii jõulud kui uusaastamöllud ja õige aeg soovida head uut aastat, mida siinkohal teengi.

    Ave veerg

    Nüüdseks on möödas nii jõulud kui uusaastamöllud ja õige aeg soovida head uut aastat, mida siinkohal teengi.

    Loe edasi...

  • ”Kas mäletate õhtut, kui meie kinos esines Kaljo Kiisk ja näitas oma filme? Või seda, kui mängukavast võeti maha “Viimne reliikvia”? Oi, kuidas me kurvastasime! No oli hea film,” õhkas Moskva kinoteatri “Tallinn” direktriss Vera hiljuti oma kunstitempli 40. aastapäevale pühendatud pidulikul õhtul.

    Jääge ikka aknaks Euroopasse! (1)

    ”Kas mäletate õhtut, kui meie kinos esines Kaljo Kiisk ja näitas oma filme? Või seda, kui mängukavast võeti maha “Viimne reliikvia”? Oi, kuidas me kurvastasime! No oli hea film,” õhkas Moskva kinoteatri “Tallinn” direktriss Vera hiljuti oma kunstitempli 40. aastapäevale pühendatud pidulikul õhtul.

    Loe edasi...

  • Nõudlus maaelu mitmekesistamise järele on täna suurem kui kunagi varem, sest põllumajandusest vabaneb järjest rohkem töökäsi. Rahvaliit on otsustanud maaettevõtjad lihtsalt vaeslapse ossa jätta ja kolmandiku neile riigieelarvega mõeldud vahenditest mujale suunata.

    Rahvaliit varastab maaettevõtjate selja tagant (2)

    Nõudlus maaelu mitmekesistamise järele on täna suurem kui kunagi varem, sest põllumajandusest vabaneb järjest rohkem töökäsi. Rahvaliit on otsustanud maaettevõtjad lihtsalt vaeslapse ossa jätta ja kolmandiku neile riigieelarvega mõeldud vahenditest mujale suunata.

    Loe edasi...

  • Käes on järjekordne aastalõpp. Traditsiooniliselt on see aeg mõelda lahkuval aastal tehtule ning kavandada uusi ettevõtmisi järgmiseks aastaks. Kuid mitte ainult tegusad mõtted ei aita meid elus edasi. Palju tuleb mõelda väärtustele, mis meid ühendavad, mis annavad meile ühise identiteedi. Need on saarluse alustalad, ilma milleta me tunnetaksime ümbritsevat maailma teisiti.

    Kallid saarlased, muhulased, ruhnlased, abrukalased ja vilsandlased! (3)

    Käes on järjekordne aastalõpp. Traditsiooniliselt on see aeg mõelda lahkuval aastal tehtule ning kavandada uusi ettevõtmisi järgmiseks aastaks. Kuid mitte ainult tegusad mõtted ei aita meid elus edasi. Palju tuleb mõelda väärtustele, mis meid ühendavad, mis annavad meile ühise identiteedi. Need on saarluse alustalad, ilma milleta me tunnetaksime ümbritsevat maailma teisiti.

    Loe edasi...

  • Kusagilt rohelise muruga õunapuuaia tagant, kus parasjagu söövad oma pühadeeelset einet lambad, kostab tuttav rõõmus laulujoru ja varsti tuhiseb metsatukast jalgrattal välja minu poeg Henri. Üks kaapekaga pidurdus ning lisaks täitsa ise väljateenitud hinnetega tunnistusele õngitsetakse emmele seljakotist välja ka mõned Leisi sidest saadud potsakad ümbrikud. On 20. detsember, roheline rohi ja jalgrattasõit ei muuda siin midagi.

    Minu jõulukingid

    Kusagilt rohelise muruga õunapuuaia tagant, kus parasjagu söövad oma pühadeeelset einet lambad, kostab tuttav rõõmus laulujoru ja varsti tuhiseb metsatukast jalgrattal välja minu poeg Henri. Üks kaapekaga pidurdus ning lisaks täitsa ise väljateenitud hinnetega tunnistusele õngitsetakse emmele seljakotist välja ka mõned Leisi sidest saadud potsakad ümbrikud. On 20. detsember, roheline rohi ja jalgrattasõit ei muuda siin midagi.

    Loe edasi...

  • Oli selline rubriik kunagi ühes meie päevalehtedest; Sirbis ja Vasaras kandis analoogne veeruke pealkirja “Mis on valmis, teoksil, kavas”: igal juhul sobivad mõlemad ka aastanumbrite formaalse äravahetamise puhul kasutamiseks.

    Tegudega tänases, mõtetega homses

    Oli selline rubriik kunagi ühes meie päevalehtedest; Sirbis ja Vasaras kandis analoogne veeruke pealkirja “Mis on valmis, teoksil, kavas”: igal juhul sobivad mõlemad ka aastanumbrite formaalse äravahetamise puhul kasutamiseks.

    Loe edasi...

  • Naah, esimene praama oo nüid möödas – jöulud oo ee peetud, jee-suspoiss lambusöimes nii suur, et pissib püksi jüba. Äi-neh, mes ma oska senne kohta öölda? Söödud sai mihesti, nenda et rihma tuli kahe augu jägu järele lasta, kangemad kraami ma pole mette maitsendkid, neh ja kus kohapeele sa senne valad, kui nabatagune liha täis oo. Vanamor oli ka üle ülga aea ühna leplik, ainuld ühe korra, see oli jöulu teise püha umigu, ma kuultsi, kui tolgus ma ikka ole.

    Na Tervidus Teitele! (1)

    Naah, esimene praama oo nüid möödas – jöulud oo ee peetud, jee-suspoiss lambusöimes nii suur, et pissib püksi jüba. Äi-neh, mes ma oska senne kohta öölda? Söödud sai mihesti, nenda et rihma tuli kahe augu jägu järele lasta, kangemad kraami ma pole mette maitsendkid, neh ja kus kohapeele sa senne valad, kui nabatagune liha täis oo. Vanamor oli ka üle ülga aea ühna leplik, ainuld ühe korra, see oli jöulu teise püha umigu, ma kuultsi, kui tolgus ma ikka ole.

    Loe edasi...

  • Jazz del Mar – juba nimi kõlab nii kaunilt ja kutsuvalt. Tegemist on meie saarel sellest sügisest alustanud projektiga, mis juba esimesel üritusel tõi kohale terve lavatäie muusikahuvilisi või lihtsalt uudishimulikke. Uudistamas käisin minagi.

    Mõttekeerukesi Kuressaare jazzielust

    Jazz del Mar – juba nimi kõlab nii kaunilt ja kutsuvalt. Tegemist on meie saarel sellest sügisest alustanud projektiga, mis juba esimesel üritusel tõi kohale terve lavatäie muusikahuvilisi või lihtsalt uudishimulikke. Uudistamas käisin minagi.

    Loe edasi...

  • Sõuksel aal, kut paergus, põlegid nagu paslik uudissid nii irmsaste taga aada. Et laseks seda inimest vähe inge tõmmata ja oma pere keskel lihtsaste ennast easte tunda. Kuigid mõnel uo uudistevajadus just sõukesamma sõltuvus, kut teesel inimesel suitsetamine või midagid. Muolgid olli üks pere külas, kelle perepea iga täistunni aegas raadiu või televiisuri puole tormas, et midagid ilmas sündivad mingil juhul tiadmata eb jääks.

    Terit ja head pühadevahe neljabed!

    Sõuksel aal, kut paergus, põlegid nagu paslik uudissid nii irmsaste taga aada. Et laseks seda inimest vähe inge tõmmata ja oma pere keskel lihtsaste ennast easte tunda. Kuigid mõnel uo uudistevajadus just sõukesamma sõltuvus, kut teesel inimesel suitsetamine või midagid. Muolgid olli üks pere külas, kelle perepea iga täistunni aegas raadiu või televiisuri puole tormas, et midagid ilmas sündivad mingil juhul tiadmata eb jääks.

    Loe edasi...

  • Iga kord, kui räägitakse, kuidas vene ajal olid jõulud ülisalajased ja küünlaid põletati kodudes paksude kardinate taga, tekib mul tõrge. Kirjutajaiks on enamasti see põlvkond, kelle mälu nendesse aastatesse ei ulatugi, või siis need, kes tahavadki teisiti mäletada.

    Tõelised jõulud

    Iga kord, kui räägitakse, kuidas vene ajal olid jõulud ülisalajased ja küünlaid põletati kodudes paksude kardinate taga, tekib mul tõrge. Kirjutajaiks on enamasti see põlvkond, kelle mälu nendesse aastatesse ei ulatugi, või siis need, kes tahavadki teisiti mäletada.

    Loe edasi...

  • Koostöös keskkonnaministeeriumiga on kohalikele omavalitsustele kuuluvad vee-ettevõtted ellu viimas mitmeid suuremahulisi veemajandusprojekte, mille eesmärgiks on tagada asulate väga kehvas seisus olevate vee- ja kanalisatsiooni süsteemide uuendamine.

    Veeprojektid vajavad otsuseid

    Koostöös keskkonnaministeeriumiga on kohalikele omavalitsustele kuuluvad vee-ettevõtted ellu viimas mitmeid suuremahulisi veemajandusprojekte, mille eesmärgiks on tagada asulate väga kehvas seisus olevate vee- ja kanalisatsiooni süsteemide uuendamine.

    Loe edasi...

  • Suuremad vallakesksemad avalikud üritused, misel liitsõna esimene puol „jõulu-„ märgit, tehti mineva nädali ää. Riede pieti Jõululoata Kaubahuovis Liival ja põhikuolis. Kuolilapsed sattusid kauplemisest nõnna vaimu, et mõtlevad, kas mitte äkist kevadepuole koa ühte loata tiha. Lusti ja säravid silmi jägus mõlemil puol, kuigid vilu ilm kimbutas rinkijalutajud.

    Terit ja jõuluvalgust!

    Suuremad vallakesksemad avalikud üritused, misel liitsõna esimene puol „jõulu-„ märgit, tehti mineva nädali ää. Riede pieti Jõululoata Kaubahuovis Liival ja põhikuolis. Kuolilapsed sattusid kauplemisest nõnna vaimu, et mõtlevad, kas mitte äkist kevadepuole koa ühte loata tiha. Lusti ja säravid silmi jägus mõlemil puol, kuigid vilu ilm kimbutas rinkijalutajud.

    Loe edasi...

  • Eesti nimetab ennast demokraatlikuks riigiks, kus kõigil on võrdsed võimalused osaleda poliitikas kas kohalikul tasandil või riigikogu liikmena. Kahjuks ei taga pelgalt võrdsetest võimalustest rääkimine seda, et naiste esindatus poliitikas oleks nii suur, et naised saaksid arvestatavalt kaasa rääkida küsimustes, mis on jäänud meie edukas arengus tahaplaanile ning kiskunud meie eduloo vähe nihkesse. 
Praeguse riigikogu koosseisu 101 saadikust on ainult 19 naised (18,8 %). Paraku jääb nendest häältest väheks rääkimaks kaasa naiste seisukohalt olulistes küsimustes.

    Poliitikasse peab tulema rohkem naisi (1)

    Eesti nimetab ennast demokraatlikuks riigiks, kus kõigil on võrdsed võimalused osaleda poliitikas kas kohalikul tasandil või riigikogu liikmena. Kahjuks ei taga pelgalt võrdsetest võimalustest rääkimine seda, et naiste esindatus poliitikas oleks nii suur, et naised saaksid arvestatavalt kaasa rääkida küsimustes, mis on jäänud meie edukas arengus tahaplaanile ning kiskunud meie eduloo vähe nihkesse. Praeguse riigikogu koosseisu 101 saadikust on ainult 19 naised (18,8 %). Paraku jääb nendest häältest väheks rääkimaks kaasa naiste seisukohalt olulistes küsimustes.

    Loe edasi...

  • Kui ma Oma Saare esimeses numbris kirjutasin loo õdedest Lulladest, kes välismaale õnne otsima läinud, siis on ka minu oma pereliige samamoodi kodust kaugel tööl. Ema Andra on juba kolmandat kuud Moskvas, kuhu teda on lähetatud Eesti Vabariigi kultuuriatašeena lausa kolmeks aastaks.

    Skype’i-vanaema

    Kui ma Oma Saare esimeses numbris kirjutasin loo õdedest Lulladest, kes välismaale õnne otsima läinud, siis on ka minu oma pereliige samamoodi kodust kaugel tööl. Ema Andra on juba kolmandat kuud Moskvas, kuhu teda on lähetatud Eesti Vabariigi kultuuriatašeena lausa kolmeks aastaks.

    Loe edasi...

  • Jõulud on sellised pühad, mil ollakse hardad ja perekesksed. Veel hardamad käivad ka esivanemate ja lähedaste haudadel ning kirikuski ära.
Kirikuga seoses tuleb mulle meelde ammune Emmaste kirikuõpetaja Guido Reinvalla, kes sügaval nõukogude ajal alustas oma pühalikku jõulujutlust tuubiltäis kirikus lausa sõimuga (oli ju kirikuskäimise akt toona üks omamoodi protest, sest jõulud polnud ametlikult lubatud kuni 1989. aastani). Ta tuli altari ette ja käratas: “Nehh, nüüd on teid sii nii palju koos! – Kus te mineva pühaba olite?!”

    Üks ütlemata tore, ürgvana ja rahulik aeg

    Jõulud on sellised pühad, mil ollakse hardad ja perekesksed. Veel hardamad käivad ka esivanemate ja lähedaste haudadel ning kirikuski ära. Kirikuga seoses tuleb mulle meelde ammune Emmaste kirikuõpetaja Guido Reinvalla, kes sügaval nõukogude ajal alustas oma pühalikku jõulujutlust tuubiltäis kirikus lausa sõimuga (oli ju kirikuskäimise akt toona üks omamoodi protest, sest jõulud polnud ametlikult lubatud kuni 1989. aastani). Ta tuli altari ette ja käratas: “Nehh, nüüd on teid sii nii palju koos! – Kus te mineva pühaba olite?!”

    Loe edasi...

  • Inimeste elu käib ikka ühtesoodu, olenemata riigikorrast ja tuule suunast. Nagu ütles kord 6-aastane Maria: „Alguses saad rakuks, siis saad lapseks, siis saad emaks, siis saad vanaemaks, siis saad vanavanaemaks ja siis saad vanavanavanaemaks. Lõpuks on savi.” Ent enne „kui on savi”, püüab igaüks oma siinilma ringkäiku võimalikult hästi korraldada. Proovib ka riik. Ja tulevikku vaatava Eesti riigi põhimureks on paljud pidanud nendesamade Mariade sündimise jätku.

    Iibega poliitika

    Inimeste elu käib ikka ühtesoodu, olenemata riigikorrast ja tuule suunast. Nagu ütles kord 6-aastane Maria: „Alguses saad rakuks, siis saad lapseks, siis saad emaks, siis saad vanaemaks, siis saad vanavanaemaks ja siis saad vanavanavanaemaks. Lõpuks on savi.” Ent enne „kui on savi”, püüab igaüks oma siinilma ringkäiku võimalikult hästi korraldada. Proovib ka riik. Ja tulevikku vaatava Eesti riigi põhimureks on paljud pidanud nendesamade Mariade sündimise jätku.

    Loe edasi...

  • Olgu nende muude asjadega, kuidas on, aga üks mis kindel on see, et 2006. aasta viimane kuu on tänase seisuga üle poole jõudnud ja venita sa seda aega kuidas tahad – aasta, mis siiani meile saatjaks olnud, on lõpusirgele jõudmas ja asendub varsti uuega. Uus aga kannab hoopis teistsugust numbrit ning ehk tuleb sutsu teist nägugi.

    Koduskäik nagu ellujäämiskursus

    Olgu nende muude asjadega, kuidas on, aga üks mis kindel on see, et 2006. aasta viimane kuu on tänase seisuga üle poole jõudnud ja venita sa seda aega kuidas tahad – aasta, mis siiani meile saatjaks olnud, on lõpusirgele jõudmas ja asendub varsti uuega. Uus aga kannab hoopis teistsugust numbrit ning ehk tuleb sutsu teist nägugi.

    Loe edasi...

455 - 456« «...1020...454455456