Teema arhiiv

  • 29. detsembril 1986, kui Pariisis suri maailmakuulus filmirežissöör Andrei Tarkovski. Läks mööda 22 aastat, kui suri tema naine Larissa Tarkovskaja – samas haiglas, samas palatis, sama haiguse tagajärjel ja samal kellaajal kui tema mees. Maetudki on ta samale kalmistule.

    See juhtus…

    29. detsembril 1986, kui Pariisis suri maailmakuulus filmirežissöör Andrei Tarkovski. Läks mööda 22 aastat, kui suri tema naine Larissa Tarkovskaja – samas haiglas, samas palatis, sama haiguse tagajärjel ja samal kellaajal kui tema mees. Maetudki on ta samale kalmistule.

    Loe edasi...

  • Mõte korraldada Saaremaa Puuetega Inimeste Koja jõululaat on iseenesest pärit juba eelmisest aastast. Idee algataja oli Saaremaa PIK-i tegevusjuhendaja Tiina Haramaa, aga kuna üritus tõotas juba eos kujuneda üsna suureks, vajasime rohkem ettevalmistusaega. Ette rutates võib öelda, et ettevalmistus tasus end ära ja kogu jõuluürituse võib lugeda kordaläinuks.

    Jõulud Pikal tänaval

    Mõte korraldada Saaremaa Puuetega Inimeste Koja jõululaat on iseenesest pärit juba eelmisest aastast. Idee algataja oli Saaremaa PIK-i tegevusjuhendaja Tiina Haramaa, aga kuna üritus tõotas juba eos kujuneda üsna suureks, vajasime rohkem ettevalmistusaega. Ette rutates võib öelda, et ettevalmistus tasus end ära ja kogu jõuluürituse võib lugeda kordaläinuks.

    Loe edasi...

  • Soovides anda hinnangut meie maakonna spordielu hetkeseisule ja 2006. aasta tulemustele, aga ka heitmaks pilku tulevikku, kutsusime vestlusringi maakonna spordieluga tihedalt seotud inimesed. Ümber laua istusid Mati Mäetalu Saare maavalitsusest, Kalev Kütt Kuressaare linnavalitsusest, Mait Must Saaremaa Spordiliidust ja Enn Laanemäe Saaremaa Ühisgümnaasiumist.

    Spordist 2006 . aasta valguses, vaatega tulevikku

    Soovides anda hinnangut meie maakonna spordielu hetkeseisule ja 2006. aasta tulemustele, aga ka heitmaks pilku tulevikku, kutsusime vestlusringi maakonna spordieluga tihedalt seotud inimesed. Ümber laua istusid Mati Mäetalu Saare maavalitsusest, Kalev Kütt Kuressaare linnavalitsusest, Mait Must Saaremaa Spordiliidust ja Enn Laanemäe Saaremaa Ühisgümnaasiumist.

    Loe edasi...

  • Natura 2000 võrgustikku kuulumine võib päästa suure loodusväärtusega Kahtla laiu kinnisvaraarendajate surve alt ning luua tulevikus seal võimaluse loodusväärtuse esitlemiseks.

    Natura võib päästa Kahtla laiu täisehitamisest

    Natura 2000 võrgustikku kuulumine võib päästa suure loodusväärtusega Kahtla laiu kinnisvaraarendajate surve alt ning luua tulevikus seal võimaluse loodusväärtuse esitlemiseks.

    Loe edasi...

  • Tuntumatele linnupaikadele võiks lisada Kavandi. Saaremaale talvituma jäänud luigepere on leidnud enda jaoks uue meelispaiga - Kavandi küla rapsipõllu, kus nad tänavusel jõulukuulgi  maiustamas käivad. Kavandi Kandi Seltsi eestvedaja Riina Aljas kutsus lehemehi pärast seltsimajaga tutvumist imelist vaatepilti kaema. Fotograaf Tõnu Veldre klõpsaski tavatu jõulukuise looduspildi.

    Uuest infotoast luikedeni rapsipõllul

    Tuntumatele linnupaikadele võiks lisada Kavandi. Saaremaale talvituma jäänud luigepere on leidnud enda jaoks uue meelispaiga - Kavandi küla rapsipõllu, kus nad tänavusel jõulukuulgi maiustamas käivad. Kavandi Kandi Seltsi eestvedaja Riina Aljas kutsus lehemehi pärast seltsimajaga tutvumist imelist vaatepilti kaema. Fotograaf Tõnu Veldre klõpsaski tavatu jõulukuise looduspildi.

    Loe edasi...

  • Esimese Vene revolutsiooni ajal 1905. aastal, kui rahvahulgad koondusid võitluseks oma õiguste jaluleseadmiseks tsaarivõimu monarhistliku poliitika vastu, jõudis see uuendusmeelne laine äreva aasta lõpukuudel ka Saaremaale.

    Esimese erakonna teke Saaremaal

    Esimese Vene revolutsiooni ajal 1905. aastal, kui rahvahulgad koondusid võitluseks oma õiguste jaluleseadmiseks tsaarivõimu monarhistliku poliitika vastu, jõudis see uuendusmeelne laine äreva aasta lõpukuudel ka Saaremaale.

    Loe edasi...

  • Lehe esimene number ilmus 23. detsembril 1906 (so vana kalendri järgi). Nagu ka tänavu, oli ka siis laupäevane päev. Saaremaa ajaloos on see oluline sündmus, sest tegemist oli teise eestikeelse perioodilise väljaandega, mis siin ilmavalgust nägi. Esimene ajaleht oli „Saarlane”, mille proovinumber ilmus 1884. aastal.

    Sajand tagasi hakkas Kuressaares ilmuma uus ajaleht "Hääl" (1)

    Lehe esimene number ilmus 23. detsembril 1906 (so vana kalendri järgi). Nagu ka tänavu, oli ka siis laupäevane päev. Saaremaa ajaloos on see oluline sündmus, sest tegemist oli teise eestikeelse perioodilise väljaandega, mis siin ilmavalgust nägi. Esimene ajaleht oli „Saarlane”, mille proovinumber ilmus 1884. aastal.

    Loe edasi...

  • Sel nädalal, 19. detsembril, möödus sada aastat Leonid Iljitš Brežnevi sünnist. Noorematele inimestele ei ütle see nimi ehk midagi, küll aga vanemale ja keskmisele põlvkonnale – tegemist oli ju mehega, kelle valitsemise all kulges meiegi elu ligi 20 aastat. Paljude jaoks on just Brež-nev – eriti tema valitsemise lõpuaastad – muutunud sotsialismiajastu tragikoomiliseks sümboliks.

    Hea inimene poliitbüroost

    Sel nädalal, 19. detsembril, möödus sada aastat Leonid Iljitš Brežnevi sünnist. Noorematele inimestele ei ütle see nimi ehk midagi, küll aga vanemale ja keskmisele põlvkonnale – tegemist oli ju mehega, kelle valitsemise all kulges meiegi elu ligi 20 aastat. Paljude jaoks on just Brež-nev – eriti tema valitsemise lõpuaastad – muutunud sotsialismiajastu tragikoomiliseks sümboliks.

    Loe edasi...

  • Jõulude ajal ei saa kohe magada: 
rõõmu on vaja kõigiga jagada…

    Andeksandmise ja andmisrõõmu aeg

    Jõulude ajal ei saa kohe magada: rõõmu on vaja kõigiga jagada…

    Loe edasi...

  • Meie jutuajamine oli plaanitud teisipäevasesse „Keskpäeva”. Kontradmiral on kohal pea pool tundi enne kokkulepitud aega. On rahulik. Soliidne. Räägime – nö soojenduseks maast ja ilmast. Tomi-nimelisest kassist, kes talviti on paks nagu mauk, aga kevadel suudab selle kõik maha “joosta”. Meedia vastu Kõutsil allergiat pole. Pigem leiab ta, et ajakirjandus on olnud tema suhtes leebe. “Oleks võinud ka rohkem miinuseid leida.”

    Tarmo Kõuts – igavene optimist

    Meie jutuajamine oli plaanitud teisipäevasesse „Keskpäeva”. Kontradmiral on kohal pea pool tundi enne kokkulepitud aega. On rahulik. Soliidne. Räägime – nö soojenduseks maast ja ilmast. Tomi-nimelisest kassist, kes talviti on paks nagu mauk, aga kevadel suudab selle kõik maha “joosta”. Meedia vastu Kõutsil allergiat pole. Pigem leiab ta, et ajakirjandus on olnud tema suhtes leebe. “Oleks võinud ka rohkem miinuseid leida.”

    Loe edasi...

  • Üks väärikamaid seeniorlehemeeste vennaskonnast saanuks 27. jõulukuupäeval 75. Kuigi ta mõõdab juba manalateid, kujutame teda ikka vastu astuvat sirgeselgsena, pisut naerusena, head plaanid põues.

    Harry Õnnis 75

    Üks väärikamaid seeniorlehemeeste vennaskonnast saanuks 27. jõulukuupäeval 75. Kuigi ta mõõdab juba manalateid, kujutame teda ikka vastu astuvat sirgeselgsena, pisut naerusena, head plaanid põues.

    Loe edasi...

  • Tööturuamet kuulutab täna välja Euroopa Liidu struktuurifondide meetme 1.3 “Võrdsed võimalused tööturul” IV taotlusvooru. Projektitaotlusi võetakse vastu 19. jaanuarini 2007, kuni kella 10-ni.

    Avanes Euroopa Sotsiialfondi meetme 1.3 IV taotlusvoor

    Tööturuamet kuulutab täna välja Euroopa Liidu struktuurifondide meetme 1.3 “Võrdsed võimalused tööturul” IV taotlusvooru. Projektitaotlusi võetakse vastu 19. jaanuarini 2007, kuni kella 10-ni.

    Loe edasi...

  • 1. detsembril 2006 oli Tööturuametis registreeritud 12 203 töötut, mis moodustab 1,5 % Eesti tööealisest elanikkonnast (vanuses 16 aastat kuni pensioniiga). Võrreldes 1. novembriga 2006. a oli registreeritud töötuid 184 inimese võrra rohkem (+1,8%). Võrreldes aga 2005. aasta 1. detsembriga vähenes töötute arv 46%.

    Tööta on 1,5 protsenti Eesti tööealistest inimestest (1)

    1. detsembril 2006 oli Tööturuametis registreeritud 12 203 töötut, mis moodustab 1,5 % Eesti tööealisest elanikkonnast (vanuses 16 aastat kuni pensioniiga). Võrreldes 1. novembriga 2006. a oli registreeritud töötuid 184 inimese võrra rohkem (+1,8%). Võrreldes aga 2005. aasta 1. detsembriga vähenes töötute arv 46%.

    Loe edasi...

  • See on rubriik, kuhu Loreida Kremm on kogunud kuulsate inimeste elulugudest hulgaliselt naljakaid fakte.
Lugege seda tänasest Oma Saarest 6. leheküljelt

    Kuulsad ja kummalised

    See on rubriik, kuhu Loreida Kremm on kogunud kuulsate inimeste elulugudest hulgaliselt naljakaid fakte. Lugege seda tänasest Oma Saarest 6. leheküljelt

    Loe edasi...

  • Kuressaare Gümnaasiumi õpetajat-huvijuhti-kooliteatriedendajat Merle Rätseppa teavad ja tunnevad paljud. Merle Rekaya´t teavad mõned. Tegelikult on see üks ja seesama kena inimene. Lihtsalt viimase kahe aasta sisse mahub suht väike Aafrika riik Tuneesia ja suht suur armastus.

    Armastusega, Tuneesiast!

    Kuressaare Gümnaasiumi õpetajat-huvijuhti-kooliteatriedendajat Merle Rätseppa teavad ja tunnevad paljud. Merle Rekaya´t teavad mõned. Tegelikult on see üks ja seesama kena inimene. Lihtsalt viimase kahe aasta sisse mahub suht väike Aafrika riik Tuneesia ja suht suur armastus.

    Loe edasi...

  • Enne kui asuda säästupirne lakke keerama või kolme põrsakese kombel põhumaja ehitama, tuleks kõigepealt oma söömisharjumused üle vaadata. Ükskõik siis, kas tahetakse olla trendikas ökoinimene või lihtsalt terve ja elurõõmus ilmakodanik. Sa oled see, mida sa sööd.

    Tervislik toitumine on ökoelu alus

    Enne kui asuda säästupirne lakke keerama või kolme põrsakese kombel põhumaja ehitama, tuleks kõigepealt oma söömisharjumused üle vaadata. Ükskõik siis, kas tahetakse olla trendikas ökoinimene või lihtsalt terve ja elurõõmus ilmakodanik. Sa oled see, mida sa sööd.

    Loe edasi...

  • Tänast päeva (15. detsembrit) 62 aastat tagasi võib Ruhnu ajaloos pidada oluliseks pöördpunktiks – sel päeval lahkusid saarelt Saksa okupatsiooniväed. Juba neli päeva hiljem (19. detsembril) saabusid saarele Nõukogude väed (muide, Ruhnu oli Eestimaa viimane osa, mille Punaarmee „vabastas”) ja algas hoopis uus ajastu. Järgnenud poole sajandi jooksul purustati peaaegu täielikult ruhnurootslaste omapärane tuhandeaastane kultuur, eluolu sel Liivi lahe väikesaarel – nagu kõikjal Eestis – sovetiseeriti.

    Pöördelised päevad Ruhnu saare ajaloos

    Tänast päeva (15. detsembrit) 62 aastat tagasi võib Ruhnu ajaloos pidada oluliseks pöördpunktiks – sel päeval lahkusid saarelt Saksa okupatsiooniväed. Juba neli päeva hiljem (19. detsembril) saabusid saarele Nõukogude väed (muide, Ruhnu oli Eestimaa viimane osa, mille Punaarmee „vabastas”) ja algas hoopis uus ajastu. Järgnenud poole sajandi jooksul purustati peaaegu täielikult ruhnurootslaste omapärane tuhandeaastane kultuur, eluolu sel Liivi lahe väikesaarel – nagu kõikjal Eestis – sovetiseeriti.

    Loe edasi...

  • Tähelepanu: flirt töökohal! Vastavalt Saksamaal läbi viidud uurimisele kasutavad paljude ettevõtete töötajad jõulueelseid koosviibimisi selleks, et leida partner või tekitada väike armuintriig. Seepärast annab Saksa päevaleht Die Welt oma lugejatele väikese soovituse – ettevõtete jõuluüritustel tuleks rangelt kinni pidada enesedistsipliinist.

    Enne jõule on iga teine meist häälestatud flirdile

    Tähelepanu: flirt töökohal! Vastavalt Saksamaal läbi viidud uurimisele kasutavad paljude ettevõtete töötajad jõulueelseid koosviibimisi selleks, et leida partner või tekitada väike armuintriig. Seepärast annab Saksa päevaleht Die Welt oma lugejatele väikese soovituse – ettevõtete jõuluüritustel tuleks rangelt kinni pidada enesedistsipliinist.

    Loe edasi...

  • Venemaa sisepoliitikas on alanud uus ajajärk. Kuigi presidendivalimisteni on jäänud enam kui aasta, arutatakse riigis juba väga teravalt nn „2008. aasta küsimust”. Probleem seisneb selles, kellest saab Venemaa uus president. Nagu teada, ei luba hetkel kehtiv põhiseadus praegusel presidendil Vladimir Putinil kolmandaks ametiajaks kandideerida. Kuid Vene riigi ajaloo üks valusamaid küsimusi on alati olnud seotud võimu üleandmisega. Põhjus on selles, et võimuinstitutsioonid on Venemaal alati olnud nõrgad – kahjuks on ka see seadus. Analüüsides meie idanaabri sisepoliitilist olukorda, esitas ajaleht Financial Times küsimuse: kas ka seekord satub Venemaa ajaloo poolt üles seatud lõksu?

    Venemaa ootab jälle Boriss Godunovi

    Venemaa sisepoliitikas on alanud uus ajajärk. Kuigi presidendivalimisteni on jäänud enam kui aasta, arutatakse riigis juba väga teravalt nn „2008. aasta küsimust”. Probleem seisneb selles, kellest saab Venemaa uus president. Nagu teada, ei luba hetkel kehtiv põhiseadus praegusel presidendil Vladimir Putinil kolmandaks ametiajaks kandideerida. Kuid Vene riigi ajaloo üks valusamaid küsimusi on alati olnud seotud võimu üleandmisega. Põhjus on selles, et võimuinstitutsioonid on Venemaal alati olnud nõrgad – kahjuks on ka see seadus. Analüüsides meie idanaabri sisepoliitilist olukorda, esitas ajaleht Financial Times küsimuse: kas ka seekord satub Venemaa ajaloo poolt üles seatud lõksu?

    Loe edasi...

  • Jaa, vanade majade jutt – ikka kuulen ma seda, seepärast talvel mul ongi uneta ööd.
Vanades majades tuksub me Eestimaa süda, nendes on memmede lootused, rõõmud ja tööd...

    Krevera nostalgiaõhtu

    Jaa, vanade majade jutt – ikka kuulen ma seda, seepärast talvel mul ongi uneta ööd. Vanades majades tuksub me Eestimaa süda, nendes on memmede lootused, rõõmud ja tööd...

    Loe edasi...

253 - 254« «...1020...252253254