Ekskursioon „Sõrve sääre militaarsed maastikud“

Kuupäev/kellaaeg
Kuupäeva(ad) - 08.09.2017
13:00

Rubriik


8.septembril toimub Rahvusvaheliste Muinsuskaitsepäevade raames ekskursioon „Sõrve sääre militaarsed maastikud“. Eelregistreerimine tel: 5145558 või rita.peirumaa@muinsuskaitseamet.ee. Buss väljub A. Kitzbergi tänava parklast kell 13.00.

SÕRVE SÄÄRE MILITAARSED MAASTIKUD

Sõrve on olnud sõjatandriks ja piiritsooniks läbi aegade, mis omakorda on mõjutanud selle piirkonna kujunemist ning arhitektuurilist miljööd. Kui 1993. aastaks oli enamik “vene” sõjaväeosi koos tehnikaga Saaremaa pinnalt lahkunud, siis täna, 25.aastat hiljem, meenutavad seda enam kui viiekümneaastast nõukogude sõjaväe kohalolekut lagunenud hooned ja hulk raudbetoonist eriskummalisi rajatisi, mille üle loodus vaikselt võimust võtab. Maastiku muutumine on toimunud nii kiiresti, et see on märgatav ühe inimpõlve vältel.

Rahvusvaheliste muinsuskaitsepäevade raames toimub 8.septembril kell 13.00 ekskursioon Sõrve sääre militaarsetele maastikele, mille ajalugu tutvustab Tõnu Veldre ning muinsuskaitselisi tahke avab Rita Peirumaa.

Objektid, mida külastatakse:
1. Sääre I ms rannakaitsepatarei ja merepiirivalve sideväeosa
Sääre piirivalvekordon on Nõukogude merepiirivalveväeosa asupaigana rajatud pärast II ms. Praegune peahoone on valminud 1957.a, selle ümber ehitatud majandushooned ja rajatised on ehitatud eri aegadel. Kompleksi kuuluvad kuurid, saun-pesumaja, laut, kaevumaja, spordisaal, jõujaam, kolm ohvitseride hoonet ja kaks keldrit. Enamus ehitatud silikaattellistest ja ehitatud ajateenijatest ehitajatele omaselt väga lohakalt. Peahoone taga kõrguvad kaks nõukogudeaegset radarimasti ja veidi eemal valvetorn.
Kordoni territooriumil asuvad I ms aegse 43.a rannakaitsepatarei I ja II suurtükialus, kusjuures II suurtükisein moodustab osa kordonit piiravast tarast. Ja seda kasutati ka kasvuhoonena.
Muinsuskaitseliselt on tegu ühe paremini säilinud nõukogudeaegse piirivalvekordoniga Saaremaal.
2. 315.tornpatarei (Stebeli patarei) tulepositsioon
Rannakaitsepatarei nr 315 ehk Stebeli patarei. Patarei komandör oli ukrainlane Aleksander Moissejevitš Stebel. Patarei on ehitatud 1940-41 tolleaegse sõjatehnika viimase sõna järgi. Laskekaugus 45 km, kuid käiku läks enne sisselaskmata, sest sõda tuli enne peale. Kompleks koosnes kahest kahekorruselisest suurtükitornist kahe paariskahuriga (MB-2-180), kaliiber 180 mm, komandopunktist (+ tagavarakomandopunktist) kaugusmõõtjaga tulejuhtimistornist, kahest katlamajast jm abihoonetest.
Kaitseehitise seinad tehti kuni 3,5 m paksusest raudbetoonist, uksed soomusterasest.
2 maa-alust suurtükitorni asusid ca 1 km kaugusel komandopunktist. Suurtükitornidega oldi ühenduses soomustatud kaabli abil. 1941.a. 3.okt., kui rinne jõudis patarei lähedusse, õhati suurtükitornid ja muud seadmed ning põhjavesi valgus kaitseehitistesse.
3. 315. tornpatarei (Stebeli patarei) komandopunkt
Komandopunkt oli maa-alune kahekordne raudbetoonehitis, mis tagas meeskonnale lahingutegevuse käigus esmavajalikud olme- ja töötingimused. Siin asus tsentraalne juhtimispult, kus juhiti patarei tuld, elektri- ja pumbajaam, keemiakaitse ruum, kambüüsid isikkoosseisu jaoks, söökla, toiduainete ja varustuse laod, kuivati ning sanitaarpunkt. Maa peale ulatus vaid 230 mm paksuste seintega vaatlus- ja laskeavadega varustatud teraskuppel ehk kaponiir, mille laele on püstitatud obelisk patarei võitlejatele.
4. Karuste rannakaitsepatarei nr 470. (nn Stebel 2)
Kompleksi kuulus neli 180 mm kahurit betoonalusel, kaks maapealset mürsuhoidlat ja neljakorruseline kaugusmõõtjatorn. Kahurite laskekaugus oli kuni 36 km. Tornis asusid kaugusemõõtja, generaatoriruumid ja juhtimiskesksus.
Ajalugu: ehitatud 1947.a. saksa sõjavangide poolt (ehituslikult saksapärane). Kivid on pärit sõja ajal purustatud Kuressaare Tütarlaste Gümnaasiumi hoonest. Vangid puhastasid need ja kasutasid Karuste vaatlustorni ehituseks. Patarei lõpetas tegevuse 1957.a. seoses raketiajastu jõudmisega Saaremaale.
5. Maantee küla sõjaväelinnak ja raketihoidla „Granit“
Ajalugu: Maanteekülla paigutati 1950.aastate teisel poolel Saaremaale toodud õhutõrjeraketipolgu divisjon (õhutõrjerakettide S-75 divisjon). Selle isikkoosseis paigutati Maantee külas asunud kasarmutesse, mis 1940-41.aastal olid ehitatud 315.tornpatarei (Stebeli) sõjaväelinnakuks. (Ehitajateks olid eestlased. Ehituskvaliteet on väga hea, kahjuks tänaseks katused osaliselt sissevajunud.) Polgu staap asus Kuressaares. Üheaegselt Maanteeküla divisjoniga paigutati üks divisjon veel Kuressaare lähedale Orikülasse, millele lisandusid 1960.aastate esimesel poolel divisjonid Kallemäel (Laimjala vald) ja Muhu saarel Piiri külas. Tehniline divisjon, mille ülesandeks oli rakettide kokkumonteerimine, tehniline kontroll ja transportimine stardipaikadesse, asus Karujärvel – Dejevos.
Kirjeldus: Maantee küla divisjon koosnes raadiotehnilisest ja stardipatareist ning juhtrühmast. Stardipatareis oli 6 õhutõrjerakettide stardiseadeldist (S-75 „Volhov-tüüpi), mis asusid angaarides (ehk hoidlates) ringikujuliselt ümber tsentraalposti. Rakettide tabamiskaugus oli 56 km, tabamiskõrgus 0,1 kuni 30 km.
Raketihoidla „Granit“ ehitati 1970.aastate keskel, mis Maantee külas paiknenud divisjon relvastati ümber tuumapeadega varustatud rakettidega. Mitmekümne meetrine pikkune hoidla monteeriti kokku tugevast raudbetoonist valatud poolkaartest ning kaeti pealt pinnasega. Hoidla sissepääsu kaitsesid paksud rauduksed. Üks hoidla mahutas mitut raketti. Raketihoidlat ümbritses kaherealine okastraadiga kõrge aed ja väravas oli väravaputka valvuriga.

Kaart pole saadaval